Siia lehele koondame kokku kõik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud ja analüüsid ning samuti info planeeritavate uuringute kohta.
""
Diisotsüanaadid töökeskkonnas
2022 | Riskiekspert
Sisu lühikirjeldus
Tööandja peab töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (edaspidi TTOS) tulenevalt tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Selleks tuleb tööandjal hinnata töökeskkonnas esinevaid riske ehk läbi viia töökeskkonna riskianalüüs. Igas töökeskkonnas võivad inimese tervist ohustada erinevad ohutegurid, seejuures ka keemilised ohutegurid ehk ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Üheks ohtlikuks kemikaaliks, millega töötajad töökeskkonnas võivad tööülesandeid täites kokku puutuda, on diisotsüanaadid.
Euroopa Komisjon võttis 2020. aastal vastu määruse (EL 2020/11491), mis piirab diisotsüanaatide kasutamist. Diisotsüanaadid on keemilised ained, millega kokkupuude võib inimesele põhjustada tervisekahjustusi. Diisotsüanaatide kasutamist on vajalik piirata, sest vaatamata laialdasele populaarsusele, seostatakse diisotsüanaatidega kokkupuudet naha ja hingamisteede ülitundlikkusega ning see on olulisim kutseastma põhjus Euroopa Liidus (EL). Hinnanguliselt diagnoositakse EL-is igal aastal üle 5000 uue kutseastma juhtumi, mida põhjustab diisotsüanaate sisaldavate toodete tootmine või kasutamine töökohal (Rother and Schlüter, 2021). Seetõttu on käesoleva ülevaate eesmärk suurendada teadlikkust diisotsüanaatide ohtlikkusest ja mõjust tervisele Eesti töökeskkonnas.
Manused
Viimati uuendatud 12.11.2026
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 20.02.2026