Sooline palgalõhe väljendab naiste keskmist brutotunnipalka meeste tunnipalga suhtes. Kuigi palgalõhe on viimase 10 aasta jooksul püsivalt vähenenud, teenisid Statistikaameti andmetel naised 2024. aastal keskmiselt 13,1 protsenti väiksemat brutotunnipalka kui mehed.
Soolise palgalõhe suurust mõjutavad paljud erinevad tegurid, sh nii soolised stereotüübid kui ka sooline segregatsioon – naised ja mehed on koondunud õppima ja töötama erinevatesse valdkondadesse. Naised on ülekaalus tegevusaladel, mis on ühiskonna toimimiseks küll väga olulised, kuid mille olulisus pahatihti ei väljendu töötasus, näiteks sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkond. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas meeste osakaal õppurite seas üle 70 protsendi. Traditsioonilistest soorollidest mõjutatuna on nii Eestis kui ka mujal maailmas hoolduskoormuse kandjateks eelkõige naised, mis väljendub ka nende tööturupositsioonis ja sissetulekutes. Eesti suure soolise palgalõhe põhjuste seas on ka laialt levinud individuaalsed palgaläbirääkimised ja palga määramise ühtsete aluste puudumine paljudes organisatsioonides.
2022. aastal lõppenud Tallinna Ülikooli juhitud uurimisprojekti „Soolise palgalõhe vähendamine“ (REGE) tulemusel suudeti Eesti palgalõhet esmakordselt selgitada 40 protsendi ulatuses. Uuringutulemuste järgi selgitavad Eesti palgalõhet enam töökohaga seotud tegurid nagu amet, ettevõtte tegevusala ja omandivorm ning kui madalama sissetulekute teenijate hulgas on võimalik ära selgitada enamik palgalõhest, siis kõrgema palga teenijate hulgas jääb enamus selgitamata.
Lähiaastatel hakatakse Eestis ette valmistama palkade läbipaistvuse direktiivi üle võtmist. Direktiivi eesmärgiks on saavutada olukord, kus naistele ja meestele makstakse võrdväärse töö eest võrdset tasu. Palkade läbipaistvuse meetmed aitavad vähendada just palgalõhe selgitamata osa, sealhulgas tahtliku ja tahtmatut diskrimineerimist.
Soolise palgalõhe vähendamisesse panustab ka Heaolu arengukava 2023-2030.
Loe soolisest palgalõhest lähemalt Tööelu lehelt.
Mõned olulised faktid palgalõhe kohta Eestis:
- Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2024. aastal 13,1% väiksem kui meestel. Viimase 10 aasta jooksul on sooline palgalõhe vähenenud 47 protsendi võrra, ent oleme siiski Euroopa suurima palgalõhega. Palgalõhet põhjustavad eelkõige soostereotüübid, mis mõjutavad naiste ja meeste haridus- ja ametivalikuid, karjääriteid, hooletöö jagamist ning tööandjate palga- ja personalipoliitikat.
- Mehed leiavad Eestis harva tee õppima või tööle hooletöö valdkondadesse. Hariduse valdkonna töötajate seas on mehi 21%, tervishoius 12,5% ja heaolu valdkonnas 6,3% (vt lähemalt siit). Soolise võrdsuse monitooringu (2021) kohaselt leiab 65% elanikest, et mehed saavad hooldamisega seotud töökohtadel sama hästi hakkama kui naised ja 58% arvab, et sotsiaal- ja tervishoiutöötajate seas peaks olema praegusest rohkem mehi.
- Veerandi palgalõhest toob kaasa see, et mehed töötavad sageli naistest kõrgematel ametikohtadel. Naiste osakaal juhtivtöötajate seas on 34,5%. Avaliku teenistuse tippjuhtide seas on naisi 40%, riigiettevõtete nõukogudes 28% ja suuremate börsiettevõtete juhtkondades 13%. EIGE 2024. aasta soolise võrdsuse indeks näitab, et Eesti on majandusliku võimu soolise võrdsuse näitaja poolest EL-is viimasel kohal ning jääb Balti riikide hulgas silma selle poolest, et viimase 14 aasta jooksul pole olukord mitte paranenud, vaid halvenenud. Värske Eurobaromeetri uuringu kohaselt nõustub 38% Eesti elanikest, sh 51% meestest ja 27% naistest väitega, et mehed on naistest paremad juhid. 60% Eesti elanikest leiab samas, et sooliselt tasakaalus juhtkonnad on edukamad.
- Laste saamine mõjutab endiselt enam naiste tööd, karjääri ja sissetulekut. Kuigi isade osakaal jagatud vanemahüvitise saajate seas on tasapisi kasvanud, ulatudes umbes viiendikuni, ei vastuta mehed naistega võrdselt kodu, laste ja lähedaste eest hoolitsemise eest. 30% elanikest (33% meestest ja 27% naistest) arvab, et mehed, kes võtavad vanemapuhkust, näitavad sellega vähest ambitsioonikust oma karjääris. 15-24-aastaste noorte seas nõustub selle väitega 13% naistest ja 32% meestest.
- Palgalõhe vähendab naiste majanduslikku iseseisvust ja otsustusvabadust nii täna kui tulevikus. Naistel on keerulisem lahkuda vägivaldsetest suhetest, väiksemad on palgast sõltuvad toetused ja -hüvitised, sh vanemahüvitis. Lisaks saab soolisest palgalõhest lõpuks pensionilõhe, kuna pensioni suurus on osalt seotud varasema töötasu suurusega.
- Palgalõhe vähendamisele saavad oluliselt kaasa aidata tööandjad, toetades töö- ja pereelu ühitamist ning luues läbipaistva palgasüsteemi ja edutamise tingimused. Oma organisatsiooni soolise palgalõhe tegeliku olukorra mõistmiseks ja jälgimiseks saavad tööandjad kasutada registriandmetel põhinevat digitööriista Palgapeegel. Vt lähemalt: Palgapeegel | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Viimati uuendatud 29.12.2025
