Palgapeeglit saavad kasutada juhatuse liikmed ja volitatud kasutajad. Juhatuse liige saab Palgapeegli kasutamise õigust anda Tööinspektsiooni iseteeninduses (https://iseteenindus.ti.ee).

Volituste andmiseks tuleb valida soovitud ettevõte, leida vasakpoolsest menüüst valik „Esindajad“ ja lisada volitatud isik „Palgapeegli haldur“ rolli juurde. Määratavaks isikuks võib olla ettevõte töötaja või muu isik, volitusi on võimalik anda ka alaliselt või teatud perioodiks. 

Palgapeeglit saavad kasutada ainult töötajad, kellele on juhatuse liige Tööinspektsiooni iseteeninduses andnud esindusõiguse (nt personalijuhile). Teised töötajad Palgapeeglit kasutada ei saa. 

Palgapeeglit saavad kasutada kõik tööandjad, kellel on analüüsi läbiviimiseks piisavalt töötajaid - vähemalt kolm meest ja kolm naist. 

ERAND: v.a Siseministeerium, Kaitseministeerium ja nende haldusalade asutused 

Palgapeegel on vabatahtlik ja ükski ettevõte või asutus ei ole seda kohustatud kasutama. 

Palgapeegli andmeid näeb ainult tööandja. Tööinspektsioon ega ükski teine osapool andmeid ei näe. 

Sellist funktsionaalsust täna veel palgapeegel ei paku, kuid see on plaanis sinna lisada.

Palgapeeglis kasutatakse tööandja poolt riigile saadetud (töötasude ja töötajate andmed) või kinnitatud andmeid (ajutise töövõimetuse ja lapsepuhkuse andmed). 

Palgapeegel kasutab andmeid töötamise registrist ja tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidest ehk TSDst ning töövõimetuse andmeid Tervisekassast ja lapsepuhkuse andmeid Sotsiaalkindlustusametilt. 

Palgapeeglis ei ole individuaalsete töötajate palku, vaid keskmised ning mediaannäitajad. Seega ei ole võimalik Palgapeegli kaudu ühe töötaja palka vaadata. 

Palgapeeglisse lisanduvad uued andmed kvartaalselt (umbes kaks kuud pärast kvartali lõppu, kolm kuud pärast aasta lõppu). Nt 2024. aasta I kvartali andmeid lisanduvad palgapeeglisse maikuus. 

Palgapeegel näitab töötasude näitajaid vaid juhul, kui grupis on vähemalt 3 inimest, soopõhiste näitajate puhul vähemalt 3+3 inimest (3 meest ja 3 naist).

Ühestki näitajast ei saa otseselt järeldada, kas töökohas esineb diskrimineerimist või mitte. Küll aga tasub palgalõhe põhjuseid analüüsida, et teha kindlaks, et seda pole. Näiteks, kui ametikohapõhised soolised palgalõhed on suured, siis peaks esmalt üle vaatama, kuidas on töötamise registrisse ametikohad registreeritud ja siis analüüsima, kas palkade erinevused on põhjendatud või põhjendamata. 

Ühiskondlikult on sooline palgalõhe üks ühiskonna ebavõrdsuse kõige olulisemaid indikaatoreid. Organisatsiooni tasandil on soolise palgalõhe jälgimine oluline, et tagada võrdne kohtlemine ja ebavõrdse kohtlemise puudumine. 

Soolise palgalõhe olemasolust ei saa otse järeldada diskrimineerimist. Küll aga peab selleks, et kindel olla, et organisatsioonis diskrimineerimist pole palgalõhet analüüsima ja selgitama. Kui palgalõhe on ja see on objektiivsete tööpõhiste tegurite poolt selgitatav, siis tegemist pole diskrimineerimisega. Kui palgalõhet ei ole võimalik või ei osata selgitada, siis on võimalik, et tegu on diskrimineerimisega. 

Ei, Palgapeegel on ettevõttele infoks ja annab võimaluse ise oma palku analüüsida. Tööinspektsioonil pole ligipääsu ettevõtte palgaandmetele ja mingeid sanktsioone Palgapeegli näitajatest välja tulevate palkade erinevuse korral ei järgne.  

Kui töötajal on kahtlus, et talle pole võrdväärse töö eest makstud võrdset tasu, siis on tal õigus tööandjalt nõuda selgitust töötasu arvutamise aluste kohta ja saada muud vajalikku teavet, mille põhjal saab otsustada, kas diskrimineerimine on esinenud. Diskrimineerimiskahtlusega saab töötaja pöörduda ka voliniku poole nõu saamiseks: https://volinik.ee/vordne-kohtlemine.html. Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või töövaidluskomisjon.