OECD ja WTO

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peamised tegevusvaldkonnad OECD-s

Erilise tähelepanu all on OECD-s majandus- ja rahandusteemad, nii üldised makromajanduslikud kui ka erinevate majandusharudega seotud küsimused. OECD avaldab võrdlevaid ülevaateid liikmes- ja partnerriikide majandustest. Erinevate majandusharude kohta avaldatakse statistiliste andmete kogumikke, analüüse ja soovitusi valdkondade poliitika kujundamiseks.

Majanduse analüüsimisel tehakse laialdast koostööd mitme teise maailmaorganisatsiooniga, näiteks Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank ja Maailma Kaubandusorganisatsioon.

Faktipõhised ja kvaliteetsele statistikale toetuvad analüüsid on  algusest peale olnud Eesti keskne huvi, eriti sellistel teemadel nagu riikide majandused ja poliitikavalikud, finantsteenused ning kindlustus ja erapensionid, riigirahandus, pensionisüsteemide kestlikkus, riigieelarvete rakendusliku poole innovatsioon (sh digitaliseerimine, tulemusjuhtimine), üldisemad struktuurireformid ja tootlikkuse kasvatamine ning kestlik rahastamine.

Covid-19 pandeemia ajal on tõusnud eritähelepanu alla tervise- ja karantiinimeetmetest johtunud majanduslangus ja selle leevendus- ning taastumismeetmed, vastav riikidevaheline infovahetus jne (OECD Covid-19 teemalehel on üle saja poliitikapaberi).

Kaubandus ja investeeringud. OECD eesmärk on aidata kaasa selle liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele.

OECD seisab selle eest, et kaupade (s.h teenuste) ja investeeringute liikumine oleks avatud ning piiravad meetmed võimalikult õiglased ja põhjendatud. OECD viib läbi uuringuid ja analüüse, mis mõõdavad kaubanduse ja investeeringute mõjusid, erinevaid globaalseid väärtusahelaid ning annavad poliitikatele empiirilise tagapõhja.

Eestile üheks olulisemaks OECD mõõdikuks on teenustekaubanduse piirangute indeks (Services in Trade Restrictions Index, STRI), mis mõõdab ja võrdleb liikmesriikide teenustekaubandust piiravaid meetmeid. Aktiivne kogemuste vahetus käib investorteeninduse mõjude hindamise ja ekportkrediidi meetmete teemadel.

OECD suunised vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimiseks. OECD on 1976. aastast rakendanud suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele (OECD Guidelines for Multinational Enterprises), mille eesmärgiks on tagada ettevõtjate vastutustundlik tegutsemine sihtriigis kooskõlas OECD printsiipidega.

Suunised on kohaldatud OECD rahvusvaheliste investeeringute ja hargmaiste ettevõtete deklaratsiooniga, mida on kohustatud järgima kõik OECD liikmesriigid ning deklaratsiooniga ühinenud riigid (50 liitunud riiki s.h kõik ei ole OECD liikmed).

Igas suunistega liitunud riigis  on loodud riiklik kontaktpunkt (NCP - National Contact Point), mille ülesandeks on tutvustada vastutustundliku äritegevuse suuniseid ja käsitleda kaebusi, mis on esitatud OECD suuniste rikkumiste kohta. Eesti liitus suuniste rakendamise deklaratsiooniga juba 2001. aastal (s.o enne OECD-ga ühinemist) ning riikliku kontaktpunkti ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Suuniste täitmisel tehakse koostööd ettevõtjate ja ametiühingute esindajatega OECD juures. Samuti on juhiste paremaks elluviimiseks loodud tsiviilühiskonna juhtgrupp n.ö OECD Watch, mis koosneb 130 erinevast peamiselt keskkonna ja inimõigustega tegelevast organisatsioonist.

Suuniste rakendamisega tegeletakse ka temaatiliselt sellistes valdkondades nagu digitaliseerimine, lapstööjõu ärakasutamine, kliimamuutused ja ressursside kaevandamine/kasutamine, digitaliseerimine, sport ja korruptsioon, avalikud hanked, sooline võrdõiguslikus ja finantsteenused. Vajadusel saab konkreetsemalt lugeda OECD veebisaidilt.

Digitaliseerimine ja telekommunikatsioon. OECD Going Digital algatuson loodud digitaliseerimise mõjude analüüsimiseks ja hindamiseks erinevates horisontaalsetes tegevusvaldkondades.

OECD seisab selle eest, et digitaliseerimine aitaks ühelt poolt kaasa elukvaliteedi paranemisele ning teiselt poolt ei tekitaks ebaõiglust ühiskonnas. Väga tähtis on OECD tegevus digioskuste ja töökohtade valdkonnas.

OECD on pannud paika indikaatorid, mis aitavad mõõta riikide n.ö digitaalset valmisolekut, samuti töötanud välja erinevaid suuniseid (nt krüptograafia alased suunised OECD Cryptography Policy Guidelines), mida on jooksvalt uuendatud.

2019. aastal leppisid OECD liikmed kokku tehisintellekti alased suunised, millest on eeskuju võtnud paljud teised rahvusvahelised organisatsioonid s.h. Euroopa Liit.

E-Leaders koostöövorm, mille eesistujaks on viimased kaks aastat olnud Eesti tegeleb valitsemise digitaliseerimise küsimustega, eelkõige avaliku sektori digioskuste, andmete infrastruktuuri ning avalike hangete alal. Seega on OECD suurepärane platvorm Eesti digikogemuste tutvustamiseks, jagamiseks ja seeläbi ka müümiseks.

Tarbijakaitse ja turismi teemadel tutvustavad liikmesriikide eksperdid oma parimaid praktikaid ning viiakse läbi mõjude alaseid uuringuid ja analüüse.

Tarbijakaitse tegevuses keskendutakse palju tarbijate õigustele ning tooteohutusele. Turismivaldkond sai väga tugevalt mõjutatud COVID-19 pandeemiast, mistõttu viimasel ajal on turismi valdkonnas tegeletud palju kriisi mõjude leevendamise küsimustega.

• Selle võimaluse realiseerimiseks on Eesti alates aprillist 2003 osalenud vaatlejana Euroopa Liidu väliskaubandusega tegeleva “Komitee 133” töös ja osalenud meie jaoks huvipakkuvate riikide WTOga ühinemise toimkondade töös. 
  
  Alates 1. maist 2004 osaleb Eesti Euroopa Liidu liikmena mitmepoolses kaubandussüsteemis ja WTO töös Euroopa Liidu struktuuride kaudu. Liiduga ühinedes oleme võtnud üle kõik Euroopa Liidu kohustused ja õigused WTOs. EL Nõukogu kaubanduspoliitika komitee (TPC-Trade Policy Committee, endine „Komitee 133“) aruteludel püütakse leida kõigile sobivad lahendusi. Eesti toetab liberaalset ja vaba kaubanduspoliitikat. Eesti eesmärgiks EL väliskaubanduspoliitikas on nii Eesti ettevõtjate huvide edendamine kui ka võimalikult hästi toimiv EL väliskaubanduse kontekstis.

• WTO »
  WTO kodulehekülg
• Välisministeerium: WTO »
  WTOst Välisministeeriumi lehel