Euroopa Liidu asjade koordineerimine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osaleb Euroopa Liidu otsustusprotsessis Euroopa Liidu Nõukogude kaudu.
Ministeerium esindab Eestit kolmes nõukogus:
- Väliskaubanduse nõukogus
- Konkurentsivõime (siseturu, tööstuse, teadusuuringute ning kosmose) nõukogus
- Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogus
Eestit esindab nõukogude istungitel minister või Eesti Euroopa Liidu alalise esinduse asejuht.
Euroopa Liidu Nõukogu avaneb uues vahekaardis»
Koordineerib liikmesriikide üldist majanduspoliitikat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kujundab Eesti seisukohti Euroopa Liidu asjade suhtes, mis nõuavad Eesti seaduste muutmist või on olulise mõjuga vastavalt “Euroopa Liidu asjade menetlemise juhisele”.
Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides, COREPER-ides (Committee of the Permanent Representatives of the Governments of the Member States to the European Union) ja nõukogudes esindavad Eestit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud Tallinnast või ministeeriumi esindajad Eesti alalisest esindusest Euroopa Liidu juures.
Samuti osalevad ametnikud komiteedes ja ekspertgruppides, kus arutatakse Euroopa Liidu direktiivide või määruste alamakte ning rakendamisega seotud küsimusi.
Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu
Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu istungitel osalemist koordineerivad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Konkurentsivõime nõukogu töösse panustavad vastavalt päevakorraküsimustele ka teised ministeeriumid.
Nõukogu istungitel arutavad Euroopa Liidu ministrid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse kuuluvatest teemadest eelkõige majandusteemasid, sealhulgas Euroopa Liidu ühtse turu – konkurentsivõime, tööstuse, ettevõtluse, innovatsiooni, konkurentsipoliitika, tarbijakaitse, tehnilise harmoneerimise, parema õigusloome, ehituse, turismi ja kosmose küsimused. Päevakorras võivad olla ka riigiabi ja intellektuaalomandi teemad.
Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalasse kuuluvad teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni küsimused. Aastas toimub keskmiselt kuus nõukogu istungit (kaasa arvatud mitteametlikud kohtumised).
Euroopa konkurentsivõime aluseks on takistusteta toimiv Euroopa Liidu ühtne turg, kus kaubad, teenused, kapital ja inimesed saavad vabalt liikuda. Eesti huvides on, et meie inimesed ja ettevõtted saaksid 500 miljoni tarbijaga ühtsel turul tegutseda piiranguteta ja sujuvalt, nii klassikalises kui ka digitaalses keskkonnas. Ühtse turu toimimist peavad toetama kõik poliitikavaldkonnad, mis mõjutavad turu toimimist ja konkurentsivõimet.
Peame oluliseks suurendada teenuste piiriülest liikumist. Teenuste turu killustumise vähendamiseks tuleb arendada Euroopa Liidu üleseid süsteeme, sealjuures tööle rakendada ühtne digivärav, mis võimaldaks lihtsat ligipääsu vajalikule informatsioonile ja reeglitele Euroopa Liidu ühtsel turul tegutsemiseks. Oluline on, et teenuste pakkumine uuel turul oleks ettevõtja jaoks võimalikult lihtne ja arusaadav. Tuvastada ja lahendada tuleb erinevate teenuste sektorite kitsaskohad, mis takistavad teenuste piiriülest liikumist. Reeglite ajakohastamisel digitaalsete teenuste osutamiseks ning kaupade pakkumiseks ühtsel turul tuleb kujundada tulevikku vaatav ja uusi ärimudeleid arvestav õigusraamistik.
Nelja põhivabaduse tagamine
Nelja põhivabaduse — isikute ja teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine ja kapitali ning maksete vaba liikumine Euroopa Liidus — täielikuks tagamiseks tuleb pidevalt uuendada Euroopa Liidu ühtse turu üldist raamistikku.
Ettevõtluskeskkond ja tööstus
Ühtse turu arenemiseks on oluline lihtsustada ettevõtlus-keskkonda - vähendada halduskoormust ja eelistada uute regulatsioonide kehtestamisel turujärelevalvet eelkontrollile.
Peame oluliseks muuta Euroopa Liidu tööstus üleilmselt konkurentsivõimelisemaks rohe- ja digipöörde ehk kaksikpöörde kaudu, kasutades ära andmete ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi. Ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele tuleb tagada ligipääs Euroopa tööstuse väärtusahelatele, et suurendada nende konkurentsivõimet ning võimaldada neil liikuda väärtusahelates kõrgemale. Seetõttu on oluline osaleda Euroopa Liidu tööstuse konkurentsivõime tugevdamisele kaasa aitavates koostööprogrammides ja partnerluses (nt programmi „Euroopa Horisont“ partnerlus).
Innovatsioonivõime ja teadmismahuka majanduse osakaal peab kasvama kõigis EL liikmesriikides, et püsida tugevana globaalses konkurentsis ning saavutada digi- ja roheülemineku eesmärgid. Euroopa Liidus peab olema tagatud võrdne konkurents, avatud ja läbipaistev juurdepääs innovatsiooni soodustavale rahastamisele, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, ning toimima koostöö keskuste ja äärealade, digitaalselt arenenud ja vähemarenenud riikide vahel. Euroopa Liidus tuleb kujundada meetmed, mis aitavad ettevõtteid uute tehnoloogiate kasutuselevõtul ja digitaliseerumisel sõltumata ettevõtete suurusest.
Ühtne digitaalne turg
Euroopa ühtse turu toimimine on jätkuvalt meie prioriteet. Seetõttu tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu digimajandusele ja ühtsele digitaalsele turule. Digitaalse ühtse turu toimimise üheks eelduseks on usaldusväärse elektroonilise identiteedi olemasolu. Peame oluliseks, et kõik liikmesriigid tagaksid oma kodanikele kõrge usaldusväärsuse tasemega elektroonilise identiteedi kasutamise.
Eesti huvides on Euroopa Liidu andmemajanduse toimimine, et meie ettevõtted saaksid luua oma tooteid ja teenuseid, kasutades selleks kogu ühtse turu potentsiaali ja lähtudes seejuures Euroopa Liidu andmekaitsenormidest. Selleks tuleb luua ühtne ja kvaliteetne Euroopa andmeruum ja arendada välja taristu, et era- ja avaliku sektori andmed oleksid lihtsalt kättesaadavad ja kasutatavad, sealjuures piiriüleselt. Kvaliteetsete andmete kättesaadavus on eelduseks ka tehisintellekti kasutuselevõtuks, mis annab võimaluse Euroopa konkurentsivõime uueks kasvuks.
Viimati uuendatud 08.10.2026
