Euroopa Liit

Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu istungitel osalemist koordineerivad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.
 

Konkurentsivõime nõukogu töösse panustavad vastavalt päevakorraküsimustele ka teised ministeeriumid.


Nõukogu istungitel arutavad Euroopa Liidu ministrid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse kuuluvatest teemadest eelkõige majandusteemasid, sealhulgas Euroopa Liidu ühtse turu – konkurentsivõime, tööstuse, ettevõtluse, innovatsiooni, konkurentsipoliitika, tarbijakaitse, tehnilise harmoneerimise, parema õigusloome, ehituse, turismi ja kosmose küsimused. Päevakorras võivad olla ka riigiabi ja intellektuaalomandi teemad. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalasse kuuluvad teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni küsimused.
 Aastas toimub keskmiselt kuus nõukogu istungit (kaasa arvatud mitteametlikud kohtumised).

Euroopa konkurentsivõime aluseks on takistusteta toimiv Euroopa Liidu ühtne turg, kus kaubad, teenused, kapital ja inimesed saavad vabalt liikuda. Eesti huvides on, et meie inimesed ja ettevõtted saaksid 500 miljoni tarbijaga ühtsel turul tegutseda piiranguteta ja sujuvalt, nii klassikalises kui ka digitaalses keskkonnas. Ühtse turu toimimist peavad toetama kõik poliitikavaldkonnad, mis mõjutavad turu toimimist ja konkurentsivõimet.

Peame oluliseks suurendada teenuste piiriülest liikumist. Teenuste turu killustumise vähendamiseks tuleb arendada Euroopa Liidu üleseid süsteeme, sealjuures tööle rakendada ühtne digivärav, mis võimaldaks lihtsat ligipääsu vajalikule informatsioonile ja reeglitele Euroopa Liidu ühtsel turul tegutsemiseks. Oluline on, et teenuste pakkumine uuel turul oleks ettevõtja jaoks võimalikult lihtne ja arusaadav. Tuvastada ja lahendada tuleb erinevate teenuste sektorite kitsaskohad, mis takistavad teenuste piiriülest liikumist. Reeglite ajakohastamisel digitaalsete teenuste osutamiseks ning kaupade pakkumiseks ühtsel turul tuleb kujundada tulevikku vaatav ja uusi ärimudeleid arvestav õigusraamistik.

Ülevaade konkurentsivõime nõukogust

Koostööpartner Haridus- ja Teadusministeerium

TRANSPORT

Transpordipoliitikas on tähtsamail kohal konkurentsivõimeliste ja tõhusate turgude ning üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) loomine. 

Transpordiministrid kohtuvad keskmiselt neli korda aastas. Euroopa Liidu transpordipoliitika üks peamisi eesmärke on säästva ja digitaalse taristu loomine, et tagada inimeste ja kaupade sujuv ja vaba liikumine Euroopa Liidus ning Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel kõiki transpordiliike (maantee-, raudtee-, vee- ja lennutransport) koondavate integreeritud võrkude abil. 

Kõrge kvaliteediga üleeuroopaline transpordivõrgustik hõlbustab piiriüleseid ühendusi, soodustab suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitab kaasa konkurentsivõimelisema sotsiaalse turumajanduse saavutamisele.

Oluliseks prioriteediks transpordisektoris on tõusnud rohelistesse eesmärkidesse panustamine, et vähendada sektori keskkonnajälge ning korraldada sujuv üleminek keskkonnasäästvametele transpordi lahendustele. Eraldi pööratakse kõrgendatud tähelepanu ka digitaliseerimise arendamisele transpordisektoris, mis peaks aitama transpordisektoril muutuda jätkusuutlikumaks, ohutumaks ning tulemuslikumaks.

Uuemad EL transpordipoliitika arengusuunad on kajastatud ka Säästliku ja Aruka liikuvuse arengukavas (Strategy for Sustainable and Smart Mobility), mida esitleti Euroopa Komisjoni poolt 2020. a detsembris.  ELi transpordipoliitka peab arvesse võtma liikmesriikide geograafilise paiknemise ning asustustihedusega seotud eripärasid.

Ühtse turu toimimise üks eeldus on parem üleeuroopaline taristu ja Euroopa Liidu piirkondade omavaheline ühendatus, milleks on vaja nii Euroopa Liidu toetust kui ka liikmesriikide poliitilist tahet. Euroopa ühendamise rahastu (CEF) on loodud eesmärgiga kiirendada investeerimist üleeuroopalistesse võrkudesse ning võimendada nii avaliku kui ka erasektori poolset rahastamist, suurendades samal ajal õiguskindlust ja pidades kinni tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest. Üks Euroopa Liidule ning eriti Balti riikidele strateegiliselt tähtsamaid üleeuroopalise taristu projekte on Rail Baltica projekt, mis tagab Balti riikide parema ühenduvuse Kesk- ja Lääne-Euroopa riikidega.

Lisaks füüsilisele taristule tuleb arendada ka valdkondlikku transpordipoliitikat, et tagada Euroopa Liidu transpordituru suurem integreeritus.
 

Euroopa Liidu maanteetranspordipoliitika eesmärk on edendada tõhusat, ohutut, turvalist ja keskkonnasõbralikku maanteetransporti.

Edendadatakse tõhusaid maantee- ja reisijateveoteenuseid, luuakse õiglased konkurentsitingimused, edendadatakse ohutumaid ja keskkonnasõbralikumaid tehnilisi standardeid ning üritatakse tagada maanteetranspordi eeskirjade tõhus ja diskrimineerimata kohaldamine.

21. augustil 2020 jõustus Euroopa Liikuvuspakett (Mobility Package), millega muutuvad olulisel määral sõidukijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuded, autoveo-ettevõtjana tegutsemine ja rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu reeglid.

Maanteetranspordis on Eesti jaoks oluline liikuda samm-sammult digitaalse veoseteabe suurema kasutamise suunas kogu logistikaahela ulatuses (sh tolliformaalsuste täitmisel ning transpordiliikide üleselt). Oluline on transpordiga seotud andmete suurem avatus Euroopa Liidus, sest paberivaba administratsioon ja digitaalne andmevahetus aitab kaasa teenuste piiriülesele efektiivsele toimimisele.

Euroopa Liidu raudteepoliitika üheks põhieesmärgiks on viimastel aastatel olnud raudtee positsiooni tugevdamine teiste transpordiliikide suhtes. Komisjoni jõupingutused on keskendunud kolmele raudtee poliitika valdkonnale, mis on kõik olulised tugeva ja konkurentsivõimelise raudteetranspordi arendamiseks: raudteetranspordi turu avamine konkurentsile, riiklike võrkude koostalitlusvõime ja ohutuse parandamine ning raudteetranspordi infrastruktuuri arendamine.

Aasta 2021 on kuulutatud ka Euroopa raudtee aastaks (European Year of Rail 2021), mille eesmärk on muuta raudtee reisijate ja kaubaveo jaoks atraktiivsemaks. Keskkonnasõbralik ja energiatõhus raudtee aitab oluliselt kaasa sellele, et EL saavutaks 2050. aastaks kliimaneutraalsuse.

ELi lennutranspordipoliitika hõlmab ELi ühtset lennuturgu ja lennutranspordi liberaliseerimist, ELi ja kolmandate riikide vahelisi lennunduslepinguid, lennundusohutust ja -juhtimist. Tehnilisemal tasemel arutatakse ka selliseid olulisemaid teemasid nagu teenindusaegade (slottide) jaotamist, aeronavigatsiooniteenuseid, maapealse käitluse teenuseid, arvutipõhiseid ettetellimissüsteeme (CRS), müraemissiooni, reisijate õigusi jms.

Olulisemateks algatusteks lennunduspoliitika valdkonnas saab pidada Ühtse Euroopa Taeva (Single European Sky) algatust, et parandada lennuliikluse korralduse ja aeronavigatsiooniteenuste toimimist Euroopa õhuruumi parema integreerimise abil. Samuti peaks algatus aitama vähendada oma CO2 heidet lennunduses, mis tänu Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemi ebatõhususele on põhjustanud tarbetuid heitkoguseid, kuna pidevad viivitused sunnivad lennuettevõtjaid lendama pikematel marsruutidel ja tegema ooteringe, mis suurendab kütusetarbimist ja seega ka CO2 heidet.

Majanduse konkurentsivõime tagamiseks on oluline hoida Eesti lendudega ühendatuna.

Euroopa Liidu eesmärk on kehtestada ohutuseeskirjad, mis kaitsevad laevaliikluse standardeid, vähendavad raskete mereõnnetuste ohtu ja minimeerivad meretranspordi keskkonnamõju. Selle saavutamiseks teeb Euroopa Liit koostööd Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooniga (IMO). Samuti on merenduse ELi poliitika vaatenurgast oluline juurdepääsu tagamine meretransporditurule ja halduskoormuse vähendamine digitaliseerimise kaudu (European Single Maritime Window). Oluline on ka merenduse sotsiaalne mõõde: töötingimuste, töötervishoiu ja tööohutuse küsimustega tegelemine ning meremeeste kutsekvalifikatsiooni reguleerimine.

Eestile on tähtis muuta meretranspordisektorit konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga. Viimastel aastatel on muutunud üha olulisemaks transpordisektori üleminek keskkonnasõbralikele lahendustele. See nõuab terviklikku poliitikalähenemist ning investeeringuid, kombineerides tegevusi ja kasutades sünergiat sellistes valdkondades nagu heiteta ja vähese heitega sõidukid ja alternatiivsed kütused, digitaliseerimine, puhtam logistika, mitmeliigiline transport, ühistranspordi infrastruktuuri ja käitumismuutused. Transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete- jm heitgaaside vähendamise poliitika aitab kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe ja kliimaeesmärkide saavutamisele 2030. ja 2050. aastaks. Tulenevalt Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärkidest peab transpordisektor vähendama oma heitkoguseid 2050. aastaks 90% ning muutuma eelkõige linnades oluliselt vähem saastavaks, et saavutada kliimaneutraalsuse eesmärk.

TELEKOMMUNIKATSIOON

Telekommunikatsiooni nõukogu eesmärk on parandada sektori konkurentsi ja küberturvalisust ning toetada innovatsiooni. Samuti vastutab nõukogu telekommunikatsioonivõrkude ja nende koostalitlusvõimet käsitlevate õigusaktide eest. Telekommunikatsiooniministrid kohtuvad tavaliselt kaks korda aastas.

EL on seadnud digiülemineku üheks oma prioriteediks. Digiüleminek peaks toimima kõigi jaoks, seadma esikohale inimeste huvid ja pakkuma ettevõtjatele uusi võimalusi. 2020. aasta märtsis avaldas Komisjon digipaketi „Digiajastule vastav Euroopa“, mille eesmärk on kindlustada, et EL pöörab digiülemineku enda kasuks ja saab haarata kõigis digivaldkondades juhtiva rolli. Digipakett koosneb Euroopa digituleviku kujundamise strateegiast, Euroopa andmestrateegiast ja tehisintellekti valgest raamatust.

Eesti vaatest on Euroopa digipoliitika kujundamisel oluline, et avalik sektor oleks eeskujuks digilahenduste ja tehisintellekti võimaluste juurutamisel. Konkurentsivõimelisema ja innovatiivsema Euroopa kindlustamiseks on vaja tagada ametiasutuste vaheline digitaalne suhtlus. Peame oluliseks, et EL kaubanduspartneritega oleksid sõlmitud kokkulepped vastastikuse elektroonise identiteedi ja usaldusteenuse tunnustamise põhimõtete osas, mis vastaksid eIDASe raamistikule.

Euroopa andmestrateegiast lähtuvalt on EL lähimate aastate prioriteediks luua andmete ühtne turg, mis võimaldaks andmetel ELi piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda, et neist saaksid kasu nii ettevõtjad, teadlased kui ka avaliku sektori asutused. EL andmemajanduse toimimine avab uksi ka Eesti ettevõtjatele, kes saavad toodete ja teenuste loomisel kasutada ära kogu ühtse turu potentsiaali.

Kvaliteetsete andmete kättesaadavus on eelduseks ka tehisintellekti kasutuselevõtuks. Tehisintellekti valges raamatus kirjeldab Komisjon usaldusväärse tehisintellekti raamistikku, mis põhineb tipptasemel ja usaldusel ning mille eesmärgiks on julgustada uute tehnoloogiate arendamist, ettevõtjate kaasamist ja kodanike usalduse suurendamist nende tehnoloogiate vastu. Tehisintellekti kasutuselevõtu edendamiseks tuleb analüüsida ning vajaduse korral täiendada tehisintellektiga seotud valdkondlike õigusraamistikke, pöörates erilist tähelepanu vastutuse küsimusele. Seejuures on oluline kõrvaldada tehisintellekti kasutuselevõttu pärssivad regulatiivsed tõkked ning vältida ülearust halduskoormust.

Eesti peab oluliseks, et küberjulgeoleku ja -turvalisuse valdkonnas arendataks välja info-ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riskide vähendamiseks võime ja ühtsed protseduurid, kuidas hinnata olulise mõjuga infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonitoodete ja -teenuste turvalisust. Üheks oluliseks prioriteediks küberturvalisuse valdkonnas on tõusnud 5G võrkude turvalisus. Leiame, et 5G võrkude turvalisuse kindlustamiseks on vaja kokku leppida EL ühised miinimumnõuded. Selleks, et tagada EL vastupanuvõime küberohtude suhtes, on vaja parandada ka küberturvalisuse alast koostööd liikmesriikide ametiasutuste vahel, teiste sektoritega ning kolmandate osapooltega.

ENERGEETIKA

Eesti peab Euroopa Liidu energiapoliitikas oluliseks energia siseturu ja selle tõhusat toimimist toetava taristu väljaarendamist.

Energeetika valdkonna eelnõud ja Eesti seisukohad nende kohta »

Euroopa energiaturu tõhusaks toimimiseks ja energiasõltumatuse tagamiseks tuleb kehtestada ühtsed reeglid elektri impordile kolmandatest riikidest.

Võrdne konkurents energiaturul

Eesti huvi on suurendada energiajulgeolekut energiaühenduste rajamise ja Euroopa Liidu tootjatele võrdsete konkurentsitingimuste loomisega, mis ei kehti riikidele väljaspool Euroopa Liitu.

Majanduse üldise ressursimahukuse vähendamiseks tuleb luua raamtingimused Euroopa Liidu tasandil, sest vaid nii väldime energiaturul konkurentsimoonutusi.

Keskkond ja energiatõhusus

Taastuvate energiaallikate osakaalu tõus lõpptarbimises ja energiatõhususe kasv on olulised Euroopa Liidu energia ja ka kliimapoliitika elemendid, et kaasa aidata varustuskindlusele ja keskkonnamõjude leevendamisele.
 

PCI - energiainfrastruktuuri projektid

Uue üleeuroopalise energiainfrastruktuuri määruse 347/2013 (TEN-E) alusel võttis Euroopa Komisjon vastu nimekirja 248 võtmetähtsusega energiainfrastruktuuri projektist (PCI). Kandes ühishuviprojektide, PCI (Project of Common Interest) märgistust, saavad need kasutada kiiremat ja efektiivsemat loaandmise protseduuri ning paremat regulaatori poolset käsitlemist. PCI projektid saavad juurdepääsu ka Connecting Europe Facility (CEF) finantstoetusele (max 75%), mille raames on üleeuroopalise energiainfrastruktuuri jaoks määratud 2014-2020 finantsperioodil 5,85 miljardit eurot.

Projekti lisamiseks ühishuviprojektide nimekirja peab sellel olema oluline kasutegur vähemalt kahe liikmesriigi jaoks, see peab toetama turu integratsiooni ja konkurentsivõimet, suurendama varustuskindlust ja vähendama CO₂ emissioone.

Moodustatud on ka töörühm, mille ülesandeks on hõlbustada ja koordineerida ühishuviprojektide planeerimist ja loamenetlust, olles nii projektiarendajatele, Euroopa Komisjonile kui ka avalikkusele üheks kontaktpunktiks. 

PCI energeetika projektide loamenetluse läbiviimise juhend »