Hüvitised ja toetused

Alates 1. jaanuarist 2026 muutus töötushüvitiste süsteem, millega kadus varasem töötutoetus ning tekkis uus baasmääras töötuskindlustushüvitis.   

Töö kaotusel on inimesel võimalik taotleda sissetulekupõhist või baasmääras töötuskindlustushüvitist.  

• Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis – Õigus hüvitisele tekib kui inimene on töötanud 3 aasta jooksul vähemalt 1 aasta ja tema töösuhe lõppeb sunnitult (näiteks koondamise tõttu). Hüvitise suurus sõltub inimese eelnevast palgast. 
• Baasmääras töötuskindlustushüvitis - Õigus hüvitisele tekib kui inimene on töötanud 3 aasta jooksul vähemalt 8 kuud, hüvitist makstakse ka siis, kui töösuhe lõpeb omal soovil või poolte kokkuleppel. Hüvitise suurus on seotud alampalgaga ehk moodustab 50 protsenti eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast. 
  
  2026. aastal on baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus 443 eurot. 

Töötuskindlustushüvitist on õigus saada, kui:

• olete töötuna arvele võetud;  
• olete esitanud sissetulekupõhise või baasmääras töötuskindlustushüvitise avalduse;  
• teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt 8 kuud töötuskindlustusstaaži.  

Töötu, kes ei kvalifitseeru töötuskindlustushüvitisele võib endiselt end Töötukassas töötuna arvele võtta, saada nõustamist ja koolitusi ning talle on tagatud ka ravikindlustus – olenemata sellest, kas inimene saab töötuskindlustushüvitist või mitte. 

• Loe selgitavat artiklit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.  
• Loe lähemalt ja vaata selgitavat videot Töötukassa kodulehel: Töötuskindlustushüvitis | Töötukassa  

Tööturuteenusel osalemisega seotud kulude korvamiseks makstakse stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust.

Millistest vahenditest rahastatakse hüvitisi?

Töötuskindlustushüvitist rahastatakse töötuskindlustuse vahenditest ehk töötukassa eelarvest. Töötuskindlustuse vahendeid kogutakse tööandja ja töötaja igakuistest töötuskindlustusmaksetest. Töötuskindlustusmakse määra kehtestab töötukassa nõukogu ettepanekul igal aastal Vabariigi Valitsus.

Koondamishüvitist on koondamise korral õigus saada töötajal, kelle töösuhe tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat, ja ametnikul, kellel on teenistusstaaži vähemalt viis aastat.

Maksejõuetushüvitist makstakse tööandja maksejõuetuse korral. Töötajal on õigus saada hüvitist saamata jäänud töötasu, puhkusetasu vms osaliseks korvamiseks