Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW)
ÜRO Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioon (ing k Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination Against Women ehk CEDAW) on rahvusvaheline leping naiste ja meeste võrdsete õiguste tagamiseks ning soolise võrdsuse edendamiseks. Tegemist on ühe suurema osalisriikide arvuga ÜRO inimõiguste konventsiooniga.
Konventsioon koosneb preambulist ja 30 artiklist. See defineerib naiste diskrimineerimise ning näeb ette raamistiku naiste diskrimineerimise lõpetamiseks kõigis eluvaldades, sh haridus ja töö, osalemine majandus- ja kultuurielus, naiste poliitiline ja ühiskondlik tegevus, perekondlikud õigused, tervishoid, võrdne kohtlemine seaduse ees jpm.
Konventsiooniga ühinenud riigid kohustuvad kõrvaldama diskrimineerivaid seadusi, poliitikaid ja tavasid. Samuti peavad nad edendama soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid kõigis riigi institutsioonides. Erilist tähelepanu pööratakse tegevustele, mis aitavad murda soolisi stereotüüpe ja eelarvamusi, mis põhinevad arusaamal, et üks sugu on mittetäisväärtuslik või teisest üle ning ideel, et naised ja mehed peavad täitma ühiskonnas stereotüüpseid rolle.
Konventsioon võeti vastu ÜRO Peaassambleel 18. detsembril 1979. aastal ja jõustus 3. septembril 1981. aastal. Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal.
Tutvu lähemalt:
CEDAW komitee
CEDAW konventsiooni täitmist jälgib ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee. Komitee koosneb osalisriikide neljaks aastaks valitud 23 erapooletust eksperdist, kes tegutsevad enda nimel.
Komitee vaatab läbi riikide aruanded konventsiooni täitmise kohta ning annab nende põhjal soovitusi.
Komitee annab lisaks riigipõhistele soovitustele välja ka üldsoovitusi (ing k general recommendations), mis käsitlevad konkreetseid teemasid, nagu naistevastane vägivald, riigi üldised kohutused, naiste juurdepääs õigusele, osalemine avalikus ja poliitilises elus, võrdne esindatus otsustusprotsessides jpm. Üldsoovitused aitavad hoida konventsiooni tõlgendamist tänapäevasena ning toovad esile teemad, millele riigid peavad erilist tähelepanu pöörama.
Riigiaruanded CEDAW komiteele
CEDAW konventsiooni täitmise kohta esitab iga riik komiteele perioodilisi aruandeid. Eesti esitas seitsmenda perioodilise riigiaruande CEDAW komiteele 2022. aastal ja kaitses seda komitee ees 2024. aastal.
- Eesti viimase riigiaruandega saab tutvuda siin. Selle põhjal tehtud komitee soovitustega saab tutvuda siin.
- Varasemate Eesti riigiaruannetega saab tutvuda ÜRO andmebaasis.
CEDAW fakultatiivprotokoll
CEDAW konventsioonil on ka fakultatiiv- ehk lisaprotokoll, mille alusel on võimalik esitada CEDAW komiteele kaebusi konventsiooni rikkumiste kohta.
Protokolliga ühinemine annab ka Eesti inimestele õiguse pöörduda CEDAW komitee poole, kui nad leiavad, et on rikutud mõnda CEDAW konventsiooniga tagatud õigust. Kaebeõiguse kasutamiseks peavad eelnevalt olema on ammendunud riigi enda õiguskaitsevahendid.
CEDAW fakultatiivprotokoll jõustus rahvusvaheliselt 22. detsembril 2000. Riigikogu kiitis heaks Eesti ühinemise lisaprotokolliga 23. aprillil 2025. Protokoll jõustus Eesti suhtes 17. oktoobril 2025.
Tutvu lähemalt:
Kaebuste esitamine CEDAW komiteele
Kes võib CEDAW komiteele kaebuse esitada?
Kaebuse võib esitada:
- üksikisik, kelle õigusi on rikutud
- üksikisikute rühm, kelle õigusi on rikutud
- teise üksikisiku või üksikisikute rühma nimel, kui selleks on tema nõusolek või mõjuv põhjus tegutseda ilma selleta
Kuidas saab kaebust esitada?
Kaebust saab esitada ainult siis, kui inimene on proovinud esmalt saada õigust oma riigis, kuid tulemuseta. Erandina tuleb kõne alla olukord, kus riigisiseste õiguskaitsevahendite kasutamine on ebamõistlikult veninud või on selge, et mingil põhjusel ei annaks nende kasutamine tulemust. Komitee ei võta vastu ka selliseid kaebusi, mida on sisuliselt uuritud või uuritakse juba mõnes muus rahvusvahelises menetluses (näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtus). Kaebus peab olema kirjalik ega tohi olla anonüümne.
Kuidas kaebusi menetletakse?
- Kaebuse läbivaatamine. Kui komitee leiab, et kaebus vastab tingimustele, võetakse see menetlusse.
- Komitee teavitab riiki kaebusest. Seejärel saab riik (nt Eesti valitsus) kuus kuud aega, et oma seisukoht esitada.
- Komitee otsus. Komitee võtab arvesse kaebaja ja riigi antud infot ja selgitusi ning teeb otsuse, kas õigusi on rikutud või mitte. Komitee teavitab pooli oma seisukohtadest. Kui komitee leiab, et riik on rikkunud konventsiooni, võib ta teha riigile soovitusi olukorra parandamiseks. Riik peab kuue kuu jooksul komiteele kirjalikult selgitama, mida ta on otsuse täitmiseks ette võtnud. Komitee võib hiljem küsida lisainfot või jälgida, kas soovitusi on täidetud.
Loe CEDAW komitee ja kaebuste esitamise kohta lähemalt:
CEDAW komitte info ÜRO kodulehel, ingliskeelne
CEDAW komitee uurimismenetlus tõsiste rikkumiste korral
Lisaks individuaalsete kaebuste esitamise õigusele annab CEDAW fakultatiivprotokoll komiteele õiguse algatada uurimine, kui on põhjust arvata, et mõnes riigis on toimunud rasked või ulatuslikud naiste õiguste rikkumised. See tähendab, et kui komiteel on usaldusväärset teavet selle kohta, et näiteks diskrimineerimine, vägivald või muu tõsine rikkumine toimub laialdaselt ja riik ei ole seda piisavalt takistanud, võib komitee algatada omapoolse uurimise.
Uurimismenetlus aitab tuua päevavalgele olukorrad, kus naiste õigusi rikutakse süstemaatiliselt, näiteks diskrimineerimise, soopõhise vägivalla või teiste tõsiste rikkumiste kaudu.
Süstemaatiliste rikkumiste uurimine aitab ennetada ja lõpetada tõsiseid rikkumisi ning tugevdab rahvusvahelist järelevalvet naiste õiguste kaitse üle. See on viis juhtida riikide tähelepanu konventsiooniga võetud kohustuse sisulisele ja mõjusale täitmisele, muutes selleks vajaduse korral seadusi või poliitikat.
Kuidas uurimine toimub?
- Teabe kogumine. Komitee kogub ja analüüsib infot rikkumiste kohta (nt valitsusväliste organisatsioonide, ohvrite või teiste allikate kaudu).
- Riigiga suhtlemine. Komitee pöördub asjaomase riigi poole, et saada selgitusi ja lisainfot.
- Võimalik visiit. Kui vaja, võib komitee riigi nõusolekul seda külastada, et olukorda kohapeal uurida.
- Uurimise tulemused. Komitee annab riigile uurimise tulemustest, järeldustest ja soovitustest teada. Riik peab kuue kuu jooksul vastama, milliseid samme ta on soovituste täitmiseks astunud. Hiljem võib komitee paluda riigil esitada täiendavat teavet või anda ülevaade, mida on tehtud rikkumiste lõpetamiseks.
Viimati uuendatud 24.10.2025
