Kaasamine ja osalemine

Kaasamine

Kaasamine tähendab, et teeme otsuseid nendega, keda need otsused mõjutavad, ning võtame nende vajadusi arvesse. Erinevate osapoolte informeerimine ja kaasamine võimaldab huvirühmadel ja avalikkusel saada tasakaalustatud info, mis võimaldab mõista otsuste tegemise eesmärke ja lahendusvõimalusi, ning anda otsustele legitiimsuse. Eri osapooltele probleemide väljaütlemise, lahendusvõimaluste pakkumise ja valikute läbikaalumise juures sõna sekka ütlemise võimaluse andmise kaudu kujuneb parem arusaam ühiskonna ootustest ja otsuste mõjudest.

Mõjude hindamine

Mõjude hindamine on protsess, mille abil kogutakse tõendusmaterjali poliitikavalikute eeliste ja puuduste kohta ja hinnatakse nende võimalikke  tagajärgi. Samas ei ole mõjude hindamise näol tegemist poliitilise otsustuse asendajaga, vaid seda toetava tegevusega.

Mõjude hindamine toetab valitsuse otsuste kvaliteeti ja läbipaistvust ning loob paremad eeldused, et need otsused avaldavad soovitud mõju ühiskonnaelu asjade korraldusele.

Kaasamise hea tava

Demokraatlikku kaasamise kultuuri saavutame hea tava kui kokkuleppega ühiskonna osapoolte vahel. Kaasamise hea tava on soovituste kogu kõigile riigiasutustele ja eriti neile, kes valitsuse otsuste eelnõusid ette valmistavad. Ka kohalikud omavalitsused on teretulnud otsuste tegemisel lähtuma kaasamise heast tavast.

Kuidas otsustusprotsess toimib?

Nii valitsuse kui riigikogu otsustusprotsess on avatud ja elektrooniline algatamisest kuni avaldamiseni Riigi Teatajas (kogu, mis sisaldab kõigi seaduste terviktekste).

Kaasamise hea tava näeb ette, et valitsusasutus esitab seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, arengukava koostamise ettepaneku või muu olulise mõjuga küsimuse enne otsustamist avalikule konsultatsioonile eelnõude infosüsteemi, aga vajaduse korral lisaks ka otse huvirühmade poole pöördudes ettepanekute kogumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Valitsuse õigusloomeline tegevus on avatud läbi eelnõude infosüsteemi (EIS). EIS annab avaliku ligipääsu eelnõudele ja nende menetlemisele, samuti arvamuste avaldamiseks.

Tagasisidet ettevalmistamisel olevatele eelnõudele on võimalik anda interneti vahendusel avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise etapis.

Kui osaleda soovijal ei ole selge, mille kohta täpsemalt arvamust küsitakse, tuleks seda infot küsida konkreetse otsuse ettevalmistamise eest vastutavalt teenistujalt.

Lisaks on kõigil ministeeriumidel kaasamise koordinaator, kelle poole võib pöörduda, kui on üldisemaid küsimusi kaasamise korraldamise kohta ministeeriumis või ei ole selge, kes ametnikest eelnõu ettevalmistamise eest vastutab.

Avalik konsultatsioon

Kui avalik konsultatsioon eelnõude infosüsteemis või osalusveebis on avatud, annab valitsusasutus sellest huvirühmadele teada:

• selgitatakse, milleks otsuse eelnõud on vaja
• nimetatakse huvirühmad
• märgitakse need küsimused, mille kohta oodatakse huvirühmade seisukohti
• kirjeldatakse kaasamise edasist käiku ja eelnõu edasist menetlust.