Tööstuspoliitika dokumendi eesmärk
Tööstuspoliitika dokumendi koostamise eesmärgiks oli läbi arutelude ettevõtjate ja erialaliitude esindajatega kujundada oma nägemus ja ootused riigile. Ühtlasi leppida kokku teemad, millele üheskoos fokuseeritumalt tähelepanu pöörata, et tagada lühi- ja pikasajalises plaanis ettevõtete konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel ja tõus väärtusahelates. Tööstuspoliitika dokumenti tutvustati Vabariigi Valitsusele augustis 2023.
Tööstuspoliitika tulemusmõõdikud 2035:
- Tööstuse lisandväärtus töötaja kohta EL27 keskmisest on >80% (2022a – tööstus 58%)
- Tööstuse ekspordi osakaal tööstustoodangust on >80% (2021a – 70%)
- Kestlikkuse põhimõtete rakendamine tööstuses, lähtudes konkurentsivõimest, tootlikkusest ja teadmusmahukusest.
Tööstuspoliitika 2035 peamised eesmärgid ja tegevused 2025. aastal:
- Minimaalse majandatava metsa osakaalu sätestamine metsaseaduses
Seisame selle eest, et majandatava metsa osakaal saab seaduses fikseeritud 70%-le, mis tagab ettevõtetele ressursi- ja investeerimiskindluse. - Finantskirja oskuse koolitusprogramm
Loome koolitusprogrammi EISi platvormil, kus ettevõtete tipp- ja finantsjuhtidele tutvustatakse kõigi võimalikke viise investeerimis- ja müügiprojektide rahastamiseks. - Lihtsustused ja bürokraatia vähendamine
Näiteks toetame planeerimisseaduse muudatusi, mis kiirendavad menetlusprotsesse. Muudame rakendusuuringute toetuse kasutamise tingimusi lihtsamaks. Lihtsustame ettevõtete riskianalüüse. Muudame tööajareeglid paindlikumaks. Ja palju muud. Vt ka Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda | Riigikantselei - Elektri suurtarbija soodustuse loomine
Töötame välja ja esitame valitsusele elektrituruseaduse muudatused, mille tulemusel üle 1 GWh aastase elektritarbimise puhul rakendub soodustus ligikaudu 6,8 €/MWh kohta. - Planeeringute kiirendamine
Loome kiirmenetluse suurprojektidele ning lühendame ka üldiseid menetlusaegasid. - Loome riikliku käendusmeetme suuremahuliste projektide rahastamiseks
Töötame välja käendusmeedet, mis võimaldaks strateegiliselt oluliste suurinvesteeringute elluviimist Eestis. - Puhta tööstuse kokkulepe
Seisame Eesti huvide eest, et tööstuspöördes arvestataks Eesti vajaduste. Euroopa eelistamine riigihangete reeglites peab suurendama Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja tagama Eesti ning Euroopa strateegilise autonoomia. - Suuremahuliste investeeringute toetusmeetme piirmäärade muutmine
Langetasime minimaalse investeeringu 100 miljonilt 70 miljonile eurole ning eelisarendatavate projektide lävend on edaspidi 35 miljonist ja kaitsetööstuses 20 miljonist eurost.
- Avatud tehaste päeva kaaskorraldamine
2025 aastal toimus esmakordselt päev, mil 15 tehast Tartu ümbruses viisid läbi tehaste tuure. 2026 aastal toimus üritus üle-eestiliselt rohkem kui 60 tehasega. - Oskustööjõu erandi loomine
Muudame välismaalaste seadust võimaldades majanduse kiire kasvuga perioodil värvata rohkem oskustöölisi. - Inseneriakadeemia eestvedamine
Koostöös HARNOga veame eest programmi, mis populariseerib inseneeriat, kindlustab järelkasvu ja tõstab insenerihariduse kvaliteeti läbi õppekavade ajakohastamise. - Riik suunab 3,5 miljonit eurot inseneeria valdkonna tutvustamiseks 10 000 õpilasele
- Soodustame esimese töökogemuse omandamist
- Suuname täiendavad 10 miljonit digitaliseerimisse ja automatiseerimisse
Avame toetusmeetme ettevõtetel tarkvara kasutuselevõtuks – näiteks laotarkvara litsentside ostuks ja juurutamise toetamiseks. Samuti reaalajamajanduse tarkvarade arendamiseks ja kasutuselevõtuks.
- Loome Juhtettevõttete programmi
Tootearenduse programm aitab ettevõtetel luua kõrge lisandväärtusega tooteid. Väärtusahelas olevad ettevõtted loovad ühise programmi, millele riik õla alla paneb.. - Rakendusuuringute programmi (RUP) uue vooru läbiviimine
Avame uue Rakendusuuringuteprogrammi vooru innovaatiliste toodete turule jõudmise soodustamiseks. - Rakendusuuringute keskuse (RUK) käivitamine
Pakume ettevõtetele teadus-, arendus- ja katsetaristut homsete kõrge lisandväärtusega toodete turule toomiseks. - Regulatiivsete liivakastide loomine
Loome seadusandliku raamistiku täna reguleerimata toodete päris elus katsetamiseks. - Drooninduse testalade loomine
Loome võimalused droonide katselendude läbiviimiseks ning kiirendame innovatsiooni. - Avame innovatsioonilaenu EISi otselaenu teenusena
Pakume otselaenu ambitsioonikatele alustavatele ettevõtetele, kellel puudub veel stabiilne rahavoog.
- Muldmetallide riigiraporti koostamine
Koostöös IEAga loome Eesti muldmetallide raporti, mis kaardistab väärtusahela võimalused ja riskid.
- Avatud tehaste päeva kaaskorraldamine
2025 aastal toimus esmakordselt päev, mil 15 tehast Tartu ümbruses viisid läbi tehaste tuure. 2026 aastal toimus üritus üle-eestiliselt rohkem kui 60 tehasega. - Tööstuse sõnumipaketi väljatöötamine
Loome eksporditegevuste kava fookussektoritele turunduslikud sõnumid ja materjalid ning toome tööstuse IT-sektori kõrval nähtavale. - Soome-Eesti inseneeriaalase õpilasvõistluse kaaskorraldamine
Kaaskorraldame Soome-Eesti õpilasvõistlust 7.-8. klassidele, kus õpilased lahendavad kohaliku tööstuse väljakutseid rohepöördes.
- Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kaudu taristu meetme loomine
Toetame ettevõtteid väljaspool Tallinna ja Tartut side- ja transporditaristu arendamisel. - Õiglase ülemineku fond.
Õiglase ülemineku fondi uue vooru läbiviimine Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute soodustamiseks. - Tööstusalad
Tunnistame üle 30ha suurused tööstusalad strateegiliselt oluliseks ja loome lihtsama ning kiirema menetluse looduskaitseliste piirangute uurimisel. - Loome kaardilahenduse tööstusalade lihsaks leidmiseks.
Geoportaali kaardilahendus aitab leida tööstusalad koos vajalike parameetritega nagu elektriliitumisvõimsused, teede lähedus jne.
- Mitmed neist tegevustest on Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja teiste ministeeriumite või allasutuste pädevuses, kuid panustavad Tööstuspoliitika eesmärkidesse.
Nullnetotööstuse määrus – NZIA
Nullnetotööstuse määrus (NZIA) määrab tegevused, mis aitavad arendada tehnoloogiaid, mis vähendavad kasvuhoonegaase ja aitavad saavutada kliimaneutraalsust. Eesmärgiks on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.
Nullnetomääruse ühtne kontaktpunkt asub Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis aadressil i[email protected]
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.09.2026
