DSA määrus (Digital Services Act) on otsekohalduv. Infoühiskonna teenuste seadusega on DSA määruse pädevaks järelevalveasutuseks ja digiteenuste koordinaatoriks on määratud Eestis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Digiteenuste määrust (EL) 2022/2065 (DSA määrus) kohaldatakse Euroopa Liidu riikides alates 17.veebruarist 2024.
- Ebaseadusliku veebisisu leviku tõhusam tõkestamine;
- Digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabaduse parem kaitstus veebis;
- Kasutajate põhiõiguste sh tarbija õiguste parem kaitse;
- Digiteenustele kohalduvate nõuete ühtlustamine EL-is.
Digiteenuste määrus võimaldab internetis tõhusamalt võidelda ebaseadusliku sisuga. Digiplatvormid peavad looma kasutajatele võimaluse neile ebaseaduslikust sisust teatada, misjärel tuleb neil kasutajate teavitusi hinnata ning vajadusel ebaseaduslik teave kõrvaldada.
Digiteenuste määrus tagab digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabaduse parema kaitstuse. Digiplatvormidele kehtestatakse kohustus teavitada kasutajaid sellest, kui nende sisu eemaldatakse või selle kättesaadavust piiratakse. Digiplatvormid peavad kasutajatel võimaldama vaidlustada sisu modereerimisel tehtud otsuseid.
DSA määrus reguleerib veebipõhiste vahendusteenuste osutajate tegevust, kes ei ole ise edastatavat sisu loonud, kuid võimaldavad sellele ligipääsu kasutaja taotluse alusel.
Veebipõhiseid vahendusteenuseid osutatakse vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel.
Veebipõhiseid vahendusteenuseid liigitatakse järgmiselt:
1) pelgalt edastamise teenus - pakub teenusesaaja esitatud teabe edastamist sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu (nt internetiühenduse teenuse pakkuja) ;
2) vahemällu salvestamise teenus – pakub teenusesaaja esitatud teabe edastamist sidevõrgu kaudu, mis hõlmab teabe automaatset, vahepealset ja ajutist talletamist (nt otsingumootor);
3) teabe talletamise teenus - talletab teenusesaaja taotlusel teenusesaaja teabe (nt veebimajutusteenus, pilveteenus, digiplatvorm).
Teatud kohustused kohalduvad kõigile vahendusteenuste osutajatele, teatud nõuete kohaldumine sõltub teenuseosutaja suurusest või konkreetse teenuse tüübist. Vahendusteenuste osutajate kohustused on vastavuses sellega, milline on nende roll, suurus ja mõju interneti ökosüsteemis.
Kõigil vahendusteenuse osutajatel on kohustus:
- teha koostööd pädevate asutustega ebaseadusliku sisu ilmnemisel;
- määrata kontaktpunkt;
- tagada kasutajatingimuste läbipaistvus;
- läbipaistvusraportite koostamise kohustus (vabastatud mikro- ja väikeettevõtjad (alla 50 töötaja, käive alla 10 miljoni euro)).
- Sisse seada ebaseaduslikust sisust teavitamise mehhanism.
- Teavitada teenusesaajat sisu piiramise otsustest.
- Teavitada kuriteokahtlusest, mis ohustab elu ja tervist.
Digiplatvorm on teabe talletamise teenus, mille käigus teenusesaaja taotlusel talletatakse ja levitatakse üldsusele teavet. Digiplatvormideks on näiteks sotsiaalmeediaplatvormid, sisujagamisplatvormid, rakenduste poed, müügiplatvormid, foorumid, kuulutuste lehed.
Digiplatvormidel on kohustus:
- tagada kaebuste menetlemise süsteem;
- kaasuda vaidluste kohtuvälise lahendamise protsessis;
- prioriseerida usaldusväärsete teavitajate teavitusi;
- võtta teenuse ja teavitusmehhanismi väärkasutamise vastaseid meetmeid;
- esitada täiendavat teavet läbipaistvusaruannetes;
- keelatud kasutada eksitavaid liideseid;
- täita reklaamidega seonduvaid läbipaistvusnõudeid;
- tagada soovitussüsteemide läbipaistvus;
- tagada alaealiste kaitse.
NB! Kohustustest on vabastatud mikro- ja väikeettevõtjad (alla 50 töötaja, käive alla 10 miljoni euro).
Müügiplatvormid ehk internetipõhised kauplemiskohad on digiplatvormid, mis võimaldavad tarbijatel sõlmida kauplejatega lepinguid sidevahendi abil.
Müügiplatvormidel on kohustus:
- küsida kauplejatelt tuvastamiseks teavet;
- viia läbi toodete ja teenuste juhukontrolli vastavate andmebaaside põhjal;
- võimaldada kauplejatel anda tarbijatele kogu vajalik info;
- teavitada kasutajaid ebaseaduslikest toodetest ja teenustest.
NB! Kohustustest on vabastatud mikro- ja väikeettevõtjad (alla 50 töötaja, käive alla 10 miljoni euro).
DSA määrus seab eraldi kohustused väga suurtele digiplatvormidele ja otsingumootoritele, kellel on Euroopa Liidus kuus üle 45 miljoni aktiivse kasutaja.
Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid määrab oma otsusega ning nende loetelu haldab Euroopa Komisjon. Üldistatult on need digiteenused, millega suurem osa internetikasutajaid igapäevaselt kokku puutub (nt Youtube, Facebook, Instagram, TikTok, X). Täielik loetelu on kättesaadav siin.
DSA määrus võtab arvesse väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite olulist rolli ühiskondliku arutelu kujundamisel ning nende platvormide poolt kujutatud võimalikke riske.
Nad on kohustatud igal aastal hindama oma teenuste poolt põhjustatava kahju riske ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele, sealhulgas sõnavabadusele, rahvatervise kaitsele, avalikule julgeolekule ja alaealistele (süsteemsed riskid) ning kehtestama sobivad meetmed nende riskide maandamiseks. Väga suurte digiplatvormide pakkujad peavad hindama süsteemseid riske, mis tulenevad nende teenuste disainist, toimimisest ja kasutamisest ning teenusesaajate võimalikust teenuse väärkasutamisest.
Riskihindamise käigus tuvastatud riskide maandamiseks peavad väga suured digiplatvormid võtma kasutusele vajalikud riskimaandamismeetmed, mida tuleb põhjalikult kaaluda põhiõiguste, sealhulgas sõnavabaduse seisukohast. Meetmete hulka võib kuuluda teenuse disaini või toimimise, kasutajatingimuste, sisu modereerimise süsteemide ja siseprotsesside muutmine või piisava personali, nende koolituse ja kohaliku pädevuse (sisutoimetamine kõigis EL keeltes, teadmine kohalikest oludest) tagamine.
Väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite üle teostab järelevalvet Euroopa Komisjon, kes teeb tihedat uurimisalast koostööd digiteenuste koordinaatorite ja Euroopa digiteenuste nõukojaga. Nii saab ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet osaleda Eesti kasutajate kaitseks väga suurte teenuseosutajate üle järelevalve tegemises.
Väga suurtel platvormidel ja otsingumootoritel on kohustus:
- hinnata teenuse olemusest tulenevaid riske ning neid riske asjakohaselt maandada;
- täiendavad riskide maandamise kohustused kriisiolukorras;
- sõltumatu auditi tellimine;
- võimaldada kasutajal loobuda profiiliandmetel põhineva teabe pakkumisest;
- luua reklaami andmehoidla;
- jagada andmeid ametiasutuste ja teadlastega;
- määrata vastavuskontrolli spetsialist
Platvormide määrus
Platvormide määrust (EL) 2019/1150 kohaldatakse Euroopa Liidu riikides alates 12. juulist 2020. Määruse eesmärgiks on edendada õiglust ja läbipaistvust veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks ning aidata kaasa Euroopa siseturu nõuetekohasele toimimisele. Määrus on otsekohalduv ning seda ei võeta üle Eesti õigusesse.
Määruses sisalduvad nõuded kohalduvad:
-
veebipõhistele vahendusteenustele, näiteks teenusplatvormid ja müügiportaalid
-
veebipõhistele otsingumootorite pakkujatele, ehk portaalidele, mis võimaldavad internetiotsingut
Veebipõhiste vahendusteenuste hulka kuuluvad sellised infoühiskonna teenused, mis võimaldavad ärikasutajatel pakkuda kaupu ja teenuseid otsetehingute kaudu tarbijatele, näiteks Kaup24, hookusbookus.com, osta.ee, Bolt, Wolt jne.
Määrust ei kohaldata veebipõhiste makseteenuste, reklaamivahendite ega reklaamide vahendamise suhtes, mille eesmärk ei ole hõlbustada otsetehingute algatamist ja millega ei kaasne lepingulist suhet tarbijatega (näiteks eraisikutevaheliste tehingute vahendamine), nt neti.ee, kuldnebors.ee.
Määrusest tulenevate nõuete täitmist on õigus nõuda ärikasutajatel. Ärikasutaja on eraisik või juriidiline isik, kes tegutseb oma majandus-, oskus- või kutsetegevuse raames ja pakub veebipõhiste vahendusteenuste kaudu tarbijatele kaupu või teenuseid.
Kuna määrus sisaldab nõudeid ka otsingumootori teenuse pakkujatele, peaksid need sätted tagama õigluse ja läbipaistvuse ka kommertsveebisaitide kasutajate järjestamisel otsingumootori kaudu saadavates otsingutulemustes. Kommertsveebisaidi kasutajaks on samuti füüsiline või juriidiline isik, kes pakub veebiliidese kaudu tarbijatele kaupu või teenuseid, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, oskus-, või kutsetegevusega. Selliseks veebiliideseks võib olla igasugune tarkvara, sealhulgas veebisait või selle osa ja rakendused, kaasa arvatud mobiilirakendused.
Määrus eeldab, et alljärgnevatest nõuetest kinni pidamist saab vajadusel nõuda vahetult veebipõhise vahendusteenuse pakkuja kaebuste menetlemise süsteemi kaudu, lepitajate abil arbitraažikohtus või hagiga kohtu kaudu. Erinevalt kohtumenetlusest on vaidluse lahendamine lepituse korras või vahekohtus konfidentsiaalne, menetlus on kiirem ja ka kulud on enamasti väiksemad.
Valdavalt nõuab määrus teenusepakkujatelt samme, mis suurendavad informatiivset selgust teenuste kasutajate suunal, kelleks on eelpool mainitud ärikasutajad ning kommertsveebisaidi kasutajad. Nõuete hulka kuuluvad:
1. selgus ja läbipaistvus teenuse tingimustes, samuti nõuded ja piirangud nende tingimuste muutumisel, sh etteteatamistähtajad (Artikkel 3)
2. täpsustatud tingimused pakutavate teenuste piiramisel, peatamisel ja lõpetamisel (Artikkel 4)
3. informatiivse selguse tagamine kaupade ja teenuste või otsingutulemuste järjestamisel (Artikkel 5)
4. informatiivse selguse tagamine ostu või otsinguga seotud kaupade ja teenuste pakkumisel (Artikkel 6)
5. informatiivse selguse tagamine erikohtlemise olemasolul, kui sarnaselt teistele ärikasutajatele pakub konkurentsi ka vahendaja ise või tema kontrollitav ärikasutaja (Artikkel 7)
6. lepingulised erisätted, mida vahendusteenuse pakkujad peavad järgima (Artikkel 8)
7. informatiivse selguse tagamine ärikasutajaga seotud andmetele juurdepääsu osas (Artikkel 9)
8. informatiivse selguse tagamine piirangute osas muude kanalite kaudu pakutavate kaupade ja teenuste pakkumisele (Artikkel 10)
9. nõue luua ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem (Artikkel 11)
10. nõue määrata kaks või enam lepitajat kohtuvälise lepitusmenetluse tarbeks (Artikkel 12)
Kaebuste menetlemise süsteem peab võimaldama ärikasutajatel esitada veebipõhise vahendusteenuse pakkujale kaebusi järgmistes küsimustes:
-
teenusepakkuja on väidetavalt jätnud täitmata määruses sätestatud kohustuse, mis mõjutab kaebust esitavat ärikasutajat
-
tehnoloogilised probleemid, mis on otseselt seotud veebipõhiste vahendusteenuste pakkumisega ja mis mõjutavad kaebuse esitajat
-
teenusepakkuja võetud meetmed või tema käitumine, mis on seotud otseselt veebipõhiste vahendusteenuste pakkumisega ja mis mõjutab kaebuse esitajat.
Ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi loomine ei ole kohustuslik väikeettevõtetele, kus on vähem kui 50 töötajat ning aastakäive ja/või bilansimaht on alla 10 miljoni euro.
Lepitusmenetlus on kohtuväline vaidluse lahendamise võimalus, kus pooled valivad lepitaja või pöörduvad lepitusorgani poole. Lepitajaks võib olla notar, vandeadvokaat või muu vaidluspoolte poolt määratud isik. Lepitusmenetluse tulemusena sõlmitud kokkulepe on pooltele täitmiseks kohustuslik.
Määrus nõuabki, et veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad määravad tingimustes ära kaks või rohkem lepitajat, kellega nad on valmis koos töötama, et saavutada ärikasutajatega kohtuväline kokkulepe veebipõhiseid vahendusteenuseid käsitlevas vaidluses, sealhulgas kaebustes, mida ei olnud võimalik lahendada ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemiga.
Väljaspool Euroopa Liitu asuvaid lepitusteenust pakkuvaid lepitajaid võib määrata ainult siis, kui on tagatud, et lepitust otsivaid ärikasutajaid ei jäeta ilma võimalusest kasutada Euroopa Liidu õiguses või liikmesriigi õiguses ette nähtud õiguskaitsevahendeid.
Lepitajate leidmine ja määramine ei ole kohustuslik väikeettevõtetele, kus on vähem kui 50 töötajat ning aastakäive ja/või bilansimaht on alla 10 miljoni euro.
Viimati uuendatud 28.01.2025
