Uuringu tellija ja vastutav töötleja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Töötukassa

Uuringu sisuline läbiviija ja volitatud töötleja: Tartu Ülikool

Eesti Töötukassa osutab alates 01.05.2017 töötust ennetavaid teenuseid („Tööta ja õpi“ teenused), mis on suunatud kõrgema töötusriskiga töötavatele inimestele ning mille eesmärgiks on vähendada inimeste töötuks jäämise tõenäosust ja aidata neil liikuda kõrgema palgaga töökohtadele. Teenused võimaldavad sihtrühmal osaleda täiend- või ümberõppes, tõendada omandatud kvalifikatsiooni ja täiendada oskuseid tulenevalt tööandja ja tööturu muutuvatest vajadusest tööandja koolitustoetuse kaudu.

Uuringu eesmärgiks on hinnata, kas töötust ennetavad teenused on suunatud õigele sihtrühmale (kõrgema töötusriskiga inimesed), milline on teenuste mõju töötavate inimeste töötamise tõenäosusele ja töötasule alates teenusel osalemisest ning teenuste kulutõhusus.

Uuringus on hõlmatud järgmised teenused:

• tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele;
• tasemeõppes osalemise toetus töötavatele;
• koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks;
• koolitustoetus tööandjale muutuste olukorras;
• koolitustoetus tööandjale töötaja eesti keele oskuse arendamiseks;
• koolitustoetus tööandjale info- ja kommunikatsiooni oskuste arendamiseks;
• kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele.

Uurimisküsimustele vastamiseks kasutatakse juba olemasolevaid andmeid erinevatest andmekogudest ja andmestikest. Uusi andmeid uuringu raames ei koguta.

Kõiki andmeid töödeldakse pseudonümiseeritud kujul Statistikaameti turvalises keskkonnas.

Uuringusse hõlmatakse ajavahemikul 01.05.2017 kuni 31.12.2024 töötust ennetavatel teenustel osalenud inimeste andmeid. Lisaks hõlmatakse uuringusse tööealiste inimeste andmed, kes ei ole nimetatud teenustel osalenud. Teenustel mitteosalenud tööealiste inimeste andmete analüüsimine on vajalik selleks, et tuvastada kui suured on teenuste sihtrühmad (ehk kui palju on inimesi, kes võiksid teenustele kvalifitseeruda) ning millised tunnused iseloomustavad suurima töötusriskiga gruppe, et tulevikus töötust ennetavaid meetmeid paremini sihitada.

Lisaks on teenusel mitteosalenud tööealiste inimeste andmete hõlmamine uuringusse vajalik selleks, et moodustada töötust ennetavate  meetmete mõju hindamiseks võrdlusgrupp teenusel mitteosalenud isikutest.

Lisaks eelkirjeldatud andmetele hõlmatakse uuringusse ka ettevõtete ja asutuste üld- ja majandustegevusega seotud andmeid.

Täpsem andmekoosseis koos selgitustega on välja toodud Andmekaitse Inspektsioonile esitatud taotluses, mille leiab Andmekaitse Inspektsiooni avalikust dokumendiregistrist.

Uuringus kasutatakse järgnevate andmekogude ja andmestike andmeid:

1. Töötukassa andmekogu andmed (töötust ennetavaid teenuseid kasutanud isikute ja ettevõtete andmed, registreeritud töötuse perioodide andmed, osalise või puuduva töövõimega isikute töövõime perioodide ja ulatuse andmed);
2. Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed (palgaandmed);
3. Töötamise registri andmed (töösuhete andmed);
4. Rahvastiku statistilise registri andmed (tööealiste inimeste andmed teenuste sihtrühma suuruse ja töötusriski mõjutavate tegurit analüüsimiseks ning teenuste mõjuanalüüsi võrdlusgrupi moodustamiseks);
5. Statistikaameti sissetulekute andmebaas (andmebaasi on koondatud andmed Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidelt ja füüsiliste isikute tuludeklaratsioonidelt);
6. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmed (õpingute ja haridustaseme andmed);
7. Majandusüksuste statistilise registri andmed (tööandjate/ettevõtete üldandmed);
8. Äriregistri andmed (juriidiliste isikutega (sh FIE-d) seotud isikute andmed).
9. Ettevõtete majandusaasta aruannete andmed (ettevõtete majandustegevuse andmed).