Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase sõnul on Eestil mitmes valdkonnas olemas nii teadmine kui ka ettevõtted, millega maailmaturul läbi lüüa. „Eestis arendatakse juba praegu uusi vähiravimeid ja rakuteraapiaid, autonoomseid laevu ning materjale, mida vajavad elektriautod, tuulikud ja andmekeskused. Meie probleem ei ole heade ideede puudus. Liiga sageli jäävad need lihtsalt labori ja turu vahele kinni,“ ütles Vahtras. „Tahame tuua ühe laua taha ettevõtted ja teadlased, kellel on koos võimalik teha midagi palju suuremat. Programmi lõpuks peab tulemuseks olema uus toode või teenus, mida toodetakse Eestis ja müüakse maailmas."
Praegu toimub suur osa ettevõtete teadus- ja arendustööst ettevõtte enda sees ning koostöö ülikoolide ja väiksemate ettevõtetega on sageli seotud üksikute projektidega. Samuti on Eesti ettevõtlus väga killustunud: 97% ettevõtetest on mikro- või väikeettevõtted, kellel on üksi keeruline vedada suuri ja pikaajalisi arendusprojekte.
Juhtettevõtete programm annab koostööle viieaastase plaani. Esimesel kahel aastal keskendutakse eelkõige teadus- ja arendustööle. Järgnevatel aastatel liigutakse prototüüpide, piloteerimise, testimise ja turule jõudmise juurde. Eesmärk on, et programmi lõpuks teeniks loodud toode või teenus juba ekspordikäivet.
Programmi esimeses voorus valitakse konkursiga välja kaks juhtettevõtet koos nende ümber loodud koostöövõrgustikega. Juhtettevõte peab koondama enda ümber vähemalt ühe ülikooli või teadusasutuse, kümme väikest või keskmise suurusega ettevõtet ning kaks iduettevõtet. Programm on valdkonnaneutraalne ning ettevõtted peavad ise näitama, millises valdkonnas on Eestil piisavalt tugevat ettevõtlus- ja teadusvõimekust, et rahvusvaheliselt läbi lüüa.
„Riik ei hakka ettevõtetele ütlema, mida nad peavad leiutama. Ettevõtted peavad ise nägema ärivõimalust ja panema kokku meeskonna, kellel on võime see ellu viia. Riigi ülesanne on aidata kõrvaldada takistused, mis üksikul ettevõttel üle jõu käivad, olgu selleks arenduse rahastamine, regulatsioon või esimese tugeva kliendireferentsi saamine,“ lisas Vahtras.
Valitud ettevõtetele luuakse ka otsesuhtlus ministeeriumide ja riigiasutustega. See võimaldab lahendada uusi tehnoloogiaid takistavaid regulatiivseid küsimusi. Näiteks autonoomsete laevade kasutuselevõtuks võib olla vaja muuta olemasolevaid reegleid või luua uusi lahendusi nende registreerimiseks. Riik saab aidata ka uudsete hangetega, kus Eestis välja töötatud lahendustele antakse võimalus end esimese kliendi juures tõestada.
Ühe juhtettevõtte ümber koonduvate tegevuste kogumaht võib viie aasta jooksul ulatuda ligikaudu 25 miljoni euroni. Suurem osa teadus- ja arendustegevuse rahastusest tuleb juba olemasolevatest ettevõtlustoetustest. Uue meetmena saab ühe ökosüsteemi koostöö korraldamiseks ja ühise tegevusplaani elluviimiseks kasutada kuni kaks miljonit eurot viie aasta jooksul.
Programmi esimese viie aasta eesmärk on käivitada kaks tugevat ettevõtete ja teadlaste koostöövõrgustikku, kasvatada neis ettevõtete teadus- ja arendustegevust, suurendada eksporti 20–30% ja lisandväärtust 15–20% ning aidata kaasa vähemalt 15 uue süvatehnoloogia iduettevõtte tekkele.
Sarnast mudelit kasutatakse muu hulgas Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias ja Hollandis, kus suurte ettevõtete või tugevate konsortsiumide ümber koondatud pikaajalised arendusprogrammid on aidanud kasvatada ettevõtete koostööd teadusasutustega ning tuua rohkem teadus- ja arendustulemusi turule.
