„Kõrge koht tabelis on positiivne ja näitab, et oleme teinud merendusvaldkonna arendamisel õigeid valikuid. Samas toob aruanne välja ka mitmeid valdkondi, kus tuleb veel tööd teha – eelkõige laevanduse konkurentsieelise suurendamine ja laevade riigilipu alla toomine, aga ka siinse meretööstuse arendamine,” sõnas MKMi kantsler Ahti Kuningas.
Uuringu tegijad hindavad Eesti tehtud samme laevade riigilipu alla toomisel, aga toovad välja ka tegevusi, mida tasuks veel teha – näiteks atraktiivsem maksusüsteem merendusettevõtetele. Eesti ettevõtluskeskkond on uuringu kohaselt maailma mastaabis kõrgel kohal ja atraktiivne, samas ei ole see merenduse suunitlusega ega taga automaatselt valdkondlike ettevõtete huvi.
„Konkurentsivõime suurendamiseks on oluline lisaks maksuerisustele töötada välja ka motiveerivamad toetusmeetmed. Samuti töötame selle nimel, et meil oleks tugev merendusklaster. Parema koostöö võimaldamiseks ja sektori killustumise vähendamiseks oleme kokku kutsunud meremajanduse ümarlaua ning õige pea kuulutame välja hanke merendusklastri analüüsiks ja projektijuhtimiseks,” märkis MKMi meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand.
Lääneranna sõnul aitaks laevafirmasid Eestisse tuua ja siin hoida ka merendusele spetsialiseerunud juriidika ja panganduse valdkonnad. „Vastavaid juriidilisi teenuseid pakkuvate õigusbüroode arv on täna madal, aga ka pangandussektor ei paku veel merendusettevõtete jaoks spetsiifilisi teenuseid. See kindlasti mõjutab laevandusettevõtteid valiku osas, kuhu oma ettevõte rajada.“
Eesti meretööstus on üha kasvava potentsiaaliga. Uuringus toodi välja, et arengule aitaks kaasa uutel tehnoloogiatel põhinevate lahenduste ja IT-arenduste laialdasem kasutuselevõtt. IT-sektor on Eestis tugev ja seda tuleks autorite hinnangul ära kasutada siinse meretehnoloogia valdkonna arendamiseks, sest tööstusharu kogu maailmas seisab silmitsi suure digitaliseerimise vajadusega. Kaasa aitaks ka mehitamata laevanduse areng ning laialdasem rohetehnoloogia kasutamine emissioonide vähendamiseks.
Et meie valdkondlik tööstus oleks senisest kõrgemal tasemel, oleks uuringu autorite sõnul vaja suurendada investeeringuid merenduse teadus- ja arendusprojektidesse (nt meretuuleparkide arendamisse) ja merenduse haridussüsteemi ning teha enam koostööd ülikoolidega.
Uuringus võrreldi 25 erineva indikaatori põhjal erinevaid maailma merepiirkondi. Enamus maailma merenduskeskuseid on koondunud linnade ümber. Parema ülevaate saamiseks võrdsustati Eesti oma geograafilise väiksuse ja lühikeste vahemaade tõttu suurlinnadega.
Raport koostati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel eesmärgiga arendada riigi meremajandussektori konkurentsivõimet. Uuringu koostas Norra juhtiv meremajandusanalüütika ettevõtte Menor Economics ning sellega on võimalik tutvuda MKMi veebilehel.
