Planeeringu projektijuhti Agnes Lihtsa sõnul liigutakse planeerimisprotsessis tavapäraselt laiemalt kitsama poole ja asukohtade arvu vähenemine annab edasisele tööle selge suuna. "Planeerimise käigus kogume infot võimalike asukohtade sobivuse ja piirangute kohta. Senine ametkondade sisend on aidanud täpsustada, milliste aladega on põhjendatud edasi töötada,“ selgitas ta.
Suurima muudatusena langesid riigikaitselistel asjaoludel asukoha eelvalikust välja Lüganuse valla alad. Planeerimist jätkatakse Viru-Nigula vallas asuvate Madala, Malla ja Letipea alade uurimise ning võrdlemisega.
„Kuigi tuumajaama võimalikke asukohti on jäänud vähemaks, ei ole planeeringuala vähenenud ja puudutab endiselt kaheksat omavalitsust,“ selgitas Lihtsa. „Nimelt tuleb lisaks jaamale kavandada ka selle toimimiseks vajalikud elektriühendused, jahutusveetrassid, juurdepääsuteed ja muu taristu, mille trassikoridorid võivad endiselt läbida nende omavalitsuste territooriume. Ka seni kaalutud alajaamade kohad ei ole muutunud.“
Täiendatud lähteseisukohtade, mõjude hindamise programmi ja uuringute lähteülesannetega saab tutvuda planeeringu veebilehel riigiplaneering.ee/tuumajaam. Samast leiab ka tabeli asutuste ja isikute esitatud ettepanekutega.
Edasise tööna tegeletakse esialgsete taristulahenduste visandamisega. Praeguse ajakava järgi plaanitakse kavandatavaid trassikoridore tutvustada 2027. aasta alguses .
Valitsus algatas tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu 22. mail 2025. Planeeringumenetlus koosneb kahest etapist. Kõigepealt leitakse tuumajaamale ja selle taristule 2027. aasta lõpuks sobivaim asukoht. Seejärel koostatakse valitud asukohas detailne lahendus jaama ja taristu (nt teede ja tehnovõrkude) rajamiseks ning viiakse läbi täiendavad mõjuhindamised enne lõplike otsuste tegemist. Planeeringu kehtestamine võiks kõige varem toimuda 2030. aastal.
Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, huvitatud isikuks on Fermi Energia AS.
