Ligipääsetavuse päeva eesmärk on teadvustada ligipääsetavuse vajalikkust ja võimalusi, et sõna leviks ja üha enam meie ühiselt kasutatavatest teenustest, toodetest ja keskkonnast oleks kõigile ligipääsetav. Kuigi iseäranis oluline on ligipääsetavuse tagamine liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega inimestele, siis võidavad ligipääsetavast keskkonnast ja teenustest ka lapsed, eakad, ajutise vigastusega inimesed, väikelaste vanemad ja teised.
„Kõik inimesed vajavad oma elukaare jooksul vähemal või suuremal määral ligipääsetavuse lahendusi, mis toetavad iseseisvat hakkamasaamist ja väärikat kohtlemist. Ligipääsetavus muudab nii digimaailmas kui füüsilises ruumis toimetamise lihtsamaks ja mugavamaks kõigi inimeste jaoks,“ rääkis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar.
Kui füüsilises ruumis ja uute ehitiste rajamisel on viimastel aastatel järjest loomulikumaks muutunud inimeste erinevate vajadustega arvestamine, siis üha olulisemaks on saanud digiligipääsetavus ehk veebilehtede ja mobiilirakenduste kasutatavus. Ligipääsetavuse nõuded laienevad ka järgmisel aastal turule tulevatele toodetele ja teenustele. Ka rahvusvahelise ligipääsetavuse päeva fookus on digiligipääsetavusel, kuid oluline on ligipääsetavust edendada igas eluvaldkonnas, et ühiskonnas osalemine oleks kõigile inimestele iseseisvalt võimalik.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ligipääsetavuse nõunik Krista Erg-Scacchetti sõnul on ligipääsetavuse tagamisel üheks olulisemaks teguriks inimeste teadlikkus.
„Palju ligipääsetavust edendavaid tegevusi on lihtsad ja tasuta, nende praktiseerimine on nagu hügieeni hoidmine, mis on teadlikkuse ja töövõtete küsimus. Näiteks info ligipääsetavust aitavad parandada juba väikesed asjad nagu näiteks piltidele alternatiivsete tekstide lisamine, mis lihtsustab ekraanilugeja kasutamist pimedatel. Kontrastsete värvitoonide valimine, selged tekstid, madalad äärekivid ja lävepakud ei muuda projektide maksumust. Videomaterjali tootmisel tuleks pöörata tähelepanu subtiitrite olemasolule, tähtsad sõnumid peaks tõlkima viipekeelde ja lihtsasse keelde. Need on väikesed sammud, kuid nende tegemine sõltub sageli inimeste kogemustest ja teadmistest. Nagu hügieeni puhulgi, ei saa seda lahendada ühes kohas vaid panustama peaks iga inimene. Seetõttu kutsumegi üles täna mõtlema, mida iga inimene oma rollis saab teha, et ligipääsetavust edendada,“ lisas Erg-Scacchetti.
Järelevalvet nii digiligipääsetavuse kui hoonetele ligipääsetavuse kohta teeb Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Nende veebilehelt leiab ka hulgaliselt juhendmaterjale.
Vaata ka Sotsiaalministeeriumi “Võrdsem Eesti” loengusarja videot, kus Meelis Joost Eesti Puuetega Inimeste Kojast räägib, kuidas teha nii, et ka puuetega inimesed ei jääks igapäevasest ühiskonna toimimisest kõrvale.
Julgustame läbima tasuta lühikursuseid Digiriigi Akadeemias: „Ligipääsetavus“ ja „Digiligipääsetavuse ABC“.
Samuti leiab infot ja juhendmaterjale näiteks Eesti Puuetega Inimeste Koja veebilehelt.
