Ministri sõnul on positiivne näha Eesti ettevõtete seas suurt huvi ja valmidust panustada Ukraina ülesehitamisse. "Kuigi sõja võitmine ja rahu saavutamine Ukrainas on esmatähtis, on teatud piirkondades, näiteks Žõtomõri oblastis, sõjategevus lõppenud, mistõttu kavandatakse seal juba taastamis- ja ülesehitamistöid. See saab olema pikk protsess, kus kõigil Euroopa Liidu (EL) riikidel on nii võimalus kui kohustus panustada. Selge on see, et Ukraina ülesehitamine saab järgmistel aastatel olema Eesti ettevõtetele ka oluliseks ekspordiallikaks, mistõttu on tihe suhtlus nii omavahel, kui teiste partnerriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes võiksid olla huvitatud oblasti ülesehitamisse panustamisest, väga oluline,“ ütles Andres Sutt. Tema sõnul võimaldab Ukraina ulatuslik ülesehitamine viia läbi ka vajalikke reforme Ukraina EL liikmeks saamiseks. „Me saame panustada tulevikku vaatava Ukraina ülesehitamisse, kus on kvaliteetne elukeskkond, digi- ja rohelahendustele toetuv majandus ning valitsevad õigusriigi põhimõtted,“ ütles minister. Minister Sutt lubas lähiajal Ukrainat ja Zõtomõri oblastit koos äridelegatsiooniga külastada.
Žõtomõr on Suti sõnul Eestile üpriski sarnane piirkond – nii suuruselt, rahvaarvult kui ka looduskeskkonna poolest – mistõttu on eesti ettevõtjatel lihtne seal oma senist kogemust rakendada.
Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (EstDev) tegevjuht Kadri Maasik külastas hiljuti Eesti saatkonna esindajatega Žõtomõri oblastit ja andis ettevõtjatele ülevaate sealsest olukorrast. „Purustused Ukrainas on mastaapsed ja taastamise protsess saab olema väga pikk ja kulukas. Kohtumised Ukrainas näitasid, et hoolimata sellest, et sõda pole veel lõppenud, on ukrainlased valmis investeerima pikaajalisse majanduskoostöösse. Oleme alles väga algfaasis, kuid ka tänane kohtumine näitab, et Eesti ettevõtjate huvi ja tahe Ukraina ülesehitamisse panustamiseks on suur ja ma loodan, et sellest sünnib vastastikku kasulik koostöö,“ märkis Maasik.
Kohtumisel osales üle 40 ettevõtte esindaja nii elektri-, masina-, keemia-, kaitse- ehitus- ja puidutööstuse valdkonnast, toidusektorist, aga ka IKT valdkonnast. Ettevõtjad tundsid enim huvi selle vastu, kuidas Ukraina ülesehitamise protsess ja toetusmeetmed Euroopa-üleselt jagatakse ning kuidas jõuaks abi kõige kiiremini sinna, kus seda vaja.
Suti sõnul ei peaks Eesti aga piirduma vaid Žõtomõri oblastiga. „Eesti tugevuseks on meie tehnoloogiline võimekus, paindlikkus ja kiire reageerimine ning kõrge kompetentsiga inimeste olemasolu. Näiteks erinevate digilahenduste pakkumine ei saa olla ühe oblasti keskne, vaid võimaldaks panustada kogu riigi taastamisse. Samuti on üheks võimaluseks ka nõustamisteenused ja Eesti know-how pakkumine, mida saab täna teha juba virtuaalselt, olgu see digi või näiteks haridustehnoloogia vallas,“ tõi Sutt näiteid.
Ukraina ülesehitamist koordineerib Eestis Välisministeerium ning Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (EstDev). Väga oluline on ka kohapealne esindatus Ukrainas Eesti saatkonna näol. Alates augustist alustab Välisministeeriumis tööd ka Ukraina ülesehitamise erisaadik Andres Rundu. Lisaks arutavad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos Välisministeeriumi ning EASi ja Kredexi ühendasutusega täiendavate võimaluste üle, kuidas Eesti ettevõtjaid Ukrainas kohapeal toetada.
- Fotod ümarlauast: https://flic.kr/s/aHBqjzTsbP
