Saates arutame, mis on reaalajamajandus ja miks tuleks seda määratleda pigem millegi mittetegemise kaudu ning miks parim märk selle kohalolust on see, kui me selle kohaolu üldse ei näegi.
Räägime sellest, kus maal on riik täna aruandluse vähendamisega ka kas ettevõtjal on ikka vaja täita 400 aruannet ja 60 000 andmevälja ning kuidas saavutati 3000 andmevälja vähendamine 81 peale.
Saame teada, miks ei ole esmatähtis aruannete hulga vähendamine, vaid aruannete täitmiseks kuluva aja kokkuhoid. Arutame samuti, miks ei ole ettevõtete tasandil seni suudetud rakendada kodanike puhul juba toimivat andmete ühekordse küsimise põhimõtet ning kui palju on riik mõelnud sellele, mida kogutavate andmetega peale hakata ja kuidas üldse otsustatakse, milliseid andmeid on vaja koguda ja milliseid mitte.
Räägime ka reaalajamajanduse kasudest nii ettevõtja kui riigi seisukohalt ning võimalustest vähendada lolli töö hulka. Saame ka teada, kui palju majanduslikku kasu reaalajamajanduse lahendused toovad, kui palju võimaldab see aega säästa ning kui palju tuleb nii riigil kui ettevõtjatel reaalajamajanduse lahendustesse investeerida, et terviksüsteem toimima hakkaks. Saatekülalised räägivad ka olulistest lähiaja muudatustest ning pakuvad välja sammud, millega tuleks kohe tegelema hakata, et reaalajamajanduslikku tulevikku lähemale tuua.
Teema üle arutlevad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna juht Sirli Heinsoo ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniliidu juht Doris Põld. Saadet juhib Külliki Tafel-Viia, majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teadmusjuhtimise valdkonna juht.
Saatekülaliste lugemissoovitus:
- Reaalajamajandusest: Avaleht | Reaalajamajandus (realtimeeconomy.ee)
- Digitaliseerimise abimaterjale: Digitugi | Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (itl.ee)
- E-arve standard: https://itl.ee/e-arve-standard/
- Reaalajamajanduse toetusmeetmed: Reaalajamajanduse toetusmeetmed | Reaalajamajandus (realtimeeconomy.ee)
