Riisalo hinnangul saab personaalse riigi keskseks küsimuseks usaldusväärsus. „Kuigi Eesti inimeste usaldus riigi ja pakutavate teenuste vastu on juba täna väga kõrge, siis mida aeg edasi, seda rohkem kasvab inimeste teadlikkus ning ka andmed muutuvad üha tundlikumaks. Personaalse lähenemise üks lihtsamini seletatavaid näiteid on personaalne meditsiin, kus me ühest küljest tahame, et meile määratud diagnoosid ja ravi vastaksid võimalikult palju meie isikule, aga teiselt poolt on küsimus, kuidas neid andmeid hoitakse. Selle usalduse ehitamine ja hoidmine on äärmiselt oluline,“ rääkis minister.
Kuigi maailmas räägitakse personaalsetest riigiteenustest palju, on Riisalo sõnul Eesti digiriigil enim potentsiaali neid ka päriselt ellu viia. „Kui me suudame hoida inimeste usaldust ning teha vajalikud sammud õigusruumis ja teenuste arendamisel, siis on meil võimalus luua midagi, mis on maailmas ainulaadne, mille üle on põhjust uhke olla ja mis viib meid uude ajastusse.“
Riigi Infosüsteemi Ameti personaalriigi osakonna juhataja Taavi Ploompuu sõnul ei alustata personaalse riigi rajamisel nullist. „Me oleme arendanud edasi riigiportaali eesti.ee, meil on täna kättesaadaval viis sündmusteenust, mille puhul ei pea inimene suhtlema erinevate asutustega, vaid ta saab kasutada teenust nii-öelda ühtlase voona ja proaktiivselt. Lisaks juurutame riigiasutustes virtuaalset assistenti Bürokratt, arendame riiklikku mobiiliäppi ning kodanikke toetavad andmejälgija ja nõusolekuteenus,“ tõi Ploompuu näiteid. Tema sõnul suurendavad tehnoloogilised arengud inimeste ootusi ka riigi pakutavate teenuste puhul. „Näiteks ChatGPT väljatulek näitas väga selgelt, et inimeste ootused vestlusrobotite osas on suurenenud ja nüüd katsetamegi erinevaid keelemudeleid, et ka meie oma Bürokratti targemaks treenida,“ sõnas Ploompuu.
Lisaks eelmainitutele esinesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi personaalset riiki tutvustaval üritusel Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor Mihkel Solvak, kes rääkis digiühiskonnast ja inimeste usaldusest riigi teenuste vastu ning Nortali asepresident Andres Raieste, kes tutvustas personaalse riigi teenuste tulevikku. Lisaks osalesid arutelus personaalse riigi vajalikkuse ja mõju üle ITL-i tegevjuht Doris Põld, RIA peadirektori asetäitja Joonas Heiter ja Andres Raieste, vestlust modereeris MKMi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav.
- Vaata ettekandeid järele MKM-i Youtube’i kanalil: https://www.youtube.com/live/7NOFqOxs1vs?feature=shared
- Ürituse galerii: https://flic.kr/s/aHBqjBd6XE
Tutvu personaalse riigi visiooni ja tegevuskava ehk valge raamatuga lähemalt: www.mkm.ee/personaalneriik
