Uuringu „Platvormitöö mõjud ja tulevikusuunad Eestis“ järgi tegi 2025. aastal regulaarselt vähemalt kord nädalas platvormitööd 5,4% eesti- ja venekeelsest elanikkonnast ehk 47 000 inimest. Veel 2021. aastal tegi iganädalaselt platvormitööd 7% elanikkonnast. Kuigi eesti- ja venekeelsete tegijate arv on vähenenud, viitavad välitööd ja ettevõtluskonto kasutamise andmed, et kasvanud võib olla muukeelsete inimeste osakaal.
Ligikaudu 90% platvormitöö tegijatest tegutseb teise töö või õppimise kõrvalt.
"Platvormitöö võib olla hüppelauaks ettevõtlusse ja aidata Eesti spetsialistidel jõuda rahvusvahelistele turgudele. Samuti pakub see paindlikke võimalusi lisatulu teenimiseks õppimise, pereelu või põhitöö kõrvalt," ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö ja võrdsuse asekantsler Hedi Arukase. Tema sõnul on eesmärk hoida need võimalused avatuna, et rohkem inimesi saaks oma oskusi neile sobiva koormusega rakendada.
„Platvormitöö mitmekesistub ja polariseerub,“ märkis uuringu juht, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste professor Tauri Tuvikene. „Ühelt poolt kasutatakse platvorme üha enam erinevate teenuste pakkumiseks, olgu see siis õigusalane nõustamine või sisuloome. Samal ajal võimaldavad platvormid madala künnisega lihtsat võimalust tööturule sisenemiseks.“
Uuringust selgub, et platvormitöö mõju karjäärile sõltub suuresti töö iseloomust. Eriti sõidujagamise ja kullerteenuse puhul kasutatakse seda peamiselt sissetuleku teenimise eesmärgil ning ligi viiendik peab end selle töö jaoks ülekvalifitseerituks. Samuti oli küsitletute täiendkoolitustel osalemine tagasihoidlik ja paljud ei ole teadlikud neile sobivatest õppimisvõimalustest. See osutab vajadusele teha info võimaluste kohta paremini kättesaadavaks.
Tähelepanu väärib ka asjaolu, et märkimisväärne osa sõidujagamise ja kullerteenuste osutajatest teeb seda täistööajaga või suuremas mahus. Uuringu andmetel teeb 30% vastanutest platvormitööd vähemalt 160 tundi kuus.
Uuring tõi esile ka sotsiaalkaitsega seotud väljakutseid. Platvormitöö tegijatel ei ole alati ravikindlustust ja muid sotsiaalseid tagatisi, mistõttu peetakse palgatööle naasmise üheks põhjuseks kindlustuskaitse taastamist. Siiski on ravikindlustus tagatud ligikaudu 86%-le vastajatest enamasti põhitöö või õppimise kaudu.
Platvormimajandus loob uusi võimalusi paindlikuks töötamiseks, lisasissetuleku teenimiseks ja toimib ka hüppelauana ettevõtlusele. Uuring toob esile, et eriti veebipõhises platvormitöös võivad platvormid toetada uute klientide leidmist, ettevõtlusega katsetamist, oskuste arendamist ja rahvusvahelistele turgudele jõudmist. 2025. aasta andmetel tegelevad juba pea pooled platvormitöö tegijad Eestis sisuloome, loomingu ja IT-tööga.
Uuringu viisid läbi Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool, uuringu täistekstiga on võimalik tutvuda Eesti Teadusagentuuri kodulehel alates novembrist.
Projekti rahastasid Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
