Platvormitöö direktiivi esialgne kokkulepe ei leidnud EL liikmesriikide toetust

22.12.2023 | 16:20

Täna toimus Brüsselis Euroopa Liidu nõukogus hääletus platvormitöö direktiivi osas. Eesti toetab direktiivi eesmärke parandada platvormitöö tegemise tingimusi ning suurendada läbipaistvust platvormitöö algoritmilises juhtimises, kuid mitme kitsaskoha tõttu täna kokkulepet ei toetanud.

Kaks aastat töös olnud platvormitöö direktiivi eelnõu kohaselt peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid kehtestama õigusliku eelduse, mille kohaselt on platvormi ja platvormitöö tegija vahel tööleping, kui platvorm kontrollib töösuhtele omaseid alluvussuhte elemente. Eeldatakse, et tegemist on töölepinguga, kui platvorm täidab viiest kriteeriumist kaks: näiteks määrab töötasu suuruse ja piirab vabadust valida töö tegemise aega.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul olid praegu väljapakutud lahendusel kitsaskohad, mis pigem soodustavad iseseisvate töötegijate valesti määratlemist ning takistavad platvormidel arendada kaasaegseid ja paindlikke töövorme.

„Toetame kindlasti seda, et platvormitöö oleks kogu Euroopa Liidus selgemalt reguleeritud ja töötegijate õigused tagatud, kuid praegusel kujul teeb eelnõu sõnastus pildi segasemaks. Eelnõus ette nähtud kriteeriumid on väga lihtsalt täidetavad. See toob kaasa riski, et kõigi või enamuse iseseisvate töötegijate puhul rakendub töölepingu õiguslik eeldus, mis võib viia vale tulemuseni. Näiteks kriteerium, et platvorm kontrollib töötegijate ülesannete jaotust, on platvormide ärimudelit arvestades eelduslikult alati täidetud. Lihtsasti valetulemusteni viiv õiguslik eeldus on ebamõistlik ja tekitab ebakindlust nii töötegijale kui platvormile ja seetõttu Eesti tänasel hääletusel ettepaneku poolt ei olnud,“ selgitas Riisalo. 

Platvormitöö direktiivi poliitiline kokkulepe ei saanud täna vajaliku hulga liikmesriikide toetust. Seda, et kokkuleppe tekst vajab täiendavat tööd, väljendasid 12 liikmesriiki, sh Eesti, moodustades blokeeriva vähemuse. Läbivaks murekohaks on töölepingu õigusliku eelduse sätted, samuti eelduse rakendamisega kaasnev õiguslik ebakindlus ja suurenev halduskoormus. Edasi antakse teatepulk üle EL nõukogu järgmisele eesistujale Belgiale, et taasavada läbirääkimised Euroopa Parlamendiga. 

„Mul on hea meel, et koos samameelsete liikmesriikidega õnnestus mõjutada protsessi ja liikuda Euroopas mõistliku ja tasakaalustatud õigusruumi suunas,“ lisas minister Riisalo.

LAURA LAASTER

Avalike suhete osakonna juhataja

open graph imagesearch block image