Eesti päritolu kaupadest kasvas kõige rohkem mineraalsete toodete (õlid, turvas) eksport. Õlide müügi tõttu kasvas oluliselt Singapuri osatähtsus sihtriikide seas. Puit- ja puittoodete müügis suurenes erinevate toodete eksport - vineer, uksed, liistud, saematerjal, graanulid jne. Samas vähenes töötlemata puidu müük, mis näitab, et oleme positiivse trendina liikumas suurema lisandväärtusega tootmise poole, mis annab Eesti inimestele rohkem tööd ning jätab ka enam maksutulu Eestisse.
Peamiste kaubagruppide osas eksport valdavalt suurenes, kuid langes metallide ja metalltoodete (metallijäätmed, metallkonstruktsioonid), masinate ja seadmete (telekommunikatsiooniseaded, vähenes peamiselt USA turg) ja valmistoidukaupade (kakaopasta, pagaritooted) eksport.
Kogu eksporti mõjutas jätkuvalt tugevasti mootorsõidukite müügi kasv, mis toimus peamiselt Lätti ja Leetu. Kui Eesti päritolu masinate ja seadmete müük vähenes, siis kogu ekspordis see kaubagrupp kasvas nutitelefonide ekspordi tõttu. Teiste riikide päritolu kaupade vahendamine mõjutas üksjagu olukorda ka riikide lõikes. Eesti päritolu kaupade müük Lätti juunis suurenes, kuid mineraalsete toodete, peamiselt maagaasi, müügi langus vähendas kogu eksporti Lätti viiendiku võrra. Hääbumist jätkab eksport Venemaale, kuhu müüdi aasta tagusega võrreldes ligi kaks korda vähem kaupa ning kokku oli Venemaale eksporditud kauba väärtus nii väike viimati üle 20 aasta tagasi. Eesti päritolu kaupu oli neist vaid 2,8 miljoni euro eest.
Tänavu suvel on väliskaubandus olnud üle maailma oodatust tugevam. Reedel tõstis WTO oma selle aasta prognoosi kaubandusmahtude osas -0,2 protsendi pealt +0,9 protsendini. Samas alandati 2026. aasta prognoosi 2,5 pealt 1,8 protsendini. Suve on iseloomustanud aktiivsem kaubandus, kuna USA tollide hirmus on suurendatud varusid, samas seda ei saa teha lõputult ning mingi aja pärast, kui varude kasutamise aeg kätte jõuab, vähenevad tavapärased tellimused. Eesti puhul on ka juuli statistikas oodata nii tööstuse kui ka kaupade ekspordi kasvu. Seni avaldatud kiirstatistikast jätkas tööpäevadel elektritarbimine juulis eelnevate kuudega võrreldes veidi kiirenevat kasvu. Samuti on mai lõpus alguse saanud euro tugevnemine Rootsi krooni vastu peatunud ning peale jaanipäeva on valuutad paigal seisnud, mis on aidanud säilitada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet Rootsi turul.
