Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on järgmise aasta riigieelarve majanduskasvu eelarve. “Kaitseinvesteeringute tõstmine 5 protsendile SKP-st annab vajaliku kindlustunde, et majandus saaks kasvada. Järgmise aasta maksumuudatused annavad hoogu tarbimisele ja seeläbi kogu majandusele. Selleks aga, et tagada meie ettevõtete pikaajaline konkurentsivõime ja majanduskasv, tuleb viia ellu ka struktuurseid muudatusi. Tootlikkuse kasvatamine teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni toel, ettevõtluskeskkonna lihtsustamine, tööjõu kättesaadavuse parandamine ja energiahindade langetamine on tegevused, mis aitavad tagada pikaajalise edu,” rääkis Keldo.
Tootlikkuse ja innovatsiooni toetamine
Ettevõtete tootlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks toetatakse ettevõtete teadus- ja arendustegevusi 2026. aastal kokku 127 miljoni euroga (10% kulude eelarvest). Koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega jätkuvad näiteks rakendusuuringute programm (35 miljonit eurot) ning toetused digitaliseerimiseks ja tootearenduseks, samuti toetatakse ettevõtetes TA-töötajate palkamist. Uue meetmena lisandub ettevõtete innovatsioonilaen, millesse suunatakse 27,3 miljonit eurot.
“Innovatsioonilaenu eesmärk on parandada ettevõtete raha kaasamise võimalusi uuenduslike projektide jaoks, millega kaasnevad kõrgemad riskid ja millele muidu on ettevõttel keeruline rahastust leida,” selgitas minister.
Ettevõtluskeskkonna arendamine ja investeeringute hoogustamine
Ettevõtluskeskkonna arendamiseks suunatakse 2026. aastal kokku 179 miljonit eurot (14% kulude eelarvest).
Planeeritud on erinevad tegevused, et toetada kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti, ettevõtete uutele turgudele sisenemist ning riigi äridiplomaatia arendamist. Selleks, et meelitada Eestisse suuri investeeringuid, otsustas valitsus pikendada ka suuremahuliste investeeringute toetusmeedet, mis tähendab, et projektide toetamist 40 miljoni euroga aastas jätkatakse ka pärast 2028. aastat. Energiamahukatele ettevõtetele kehtestatakse taastuvenergia tasu ülempiir, mis vähendab ettevõtete jaoks energiahindu keskmiselt 6,8 eurot megavatt-tunni eest ja parandab Eesti konkurentsivõimet lähiriikide seas. Meetme kulu on umbes 9 miljonit eurot aastas, mis kaetakse riigieelarvest. Eelarve näeb näiteks ette ka üle 11 miljoni euro e-residentsuse programmi ja üle 1 miljoni euro Work in Estonia programmi tegevuste elluviimiseks.
Bürokraatia vähendamine
Koostöös ettevõtjatega jätkatakse ka asjatu bürokraatia ja aruandluse vähendamist. 2026. aastal jätkub reaalajamajanduse lahenduste arendamine, et muuta andmevahetus ettevõtete ja riigi vahel võimalikult automaatseks. Eesmärk on 2027. aastaks standardiseerida 150 ettevõtjatele suurimat halduskoormust tekitavat aruannet. Lisaks jätkuvad ettevõtja digivärava arendused, et koondada kõik ettevõtjale vajalik info ja teenused kokku eesti.ee keskkonda.
Lisaks tõhustatakse planeerimist ja luuakse kiirtee ehk ekspressrada strateegilistele investeeringutele. See aitab suurtel projektidel operatiivselt ja liigse ajakuluta Eestisse maanduda ja vähendab planeerimisega seotud viivitusi.
Tööhõive edendamine
MKM viib ellu ka töösuhete ja töökeskkonna korraldamise ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise tagamisega seotud tegevusi. Suurema enamuse ehk 72 protsenti valitsemisala eelarvest (622 miljonit eurot) moodustavadki Töötukassa kaudu makstavad töötu- ja töövõimetoetused. 26 protsenti ministeeriumi eelarvest moodustavad Töötukassale edasiantavad töötuskindlustusmaksed (343 miljonit eurot). Lisaks on nt tööhõive ja kvaliteetse tööelu tagamiseks ning arendamiseks eelarves üle 15 miljoni euro, mille eesti pakutakse erinevaid teenuseid, et vähendada töötust, pakkuda inimestele ümberõpet ning toetada noorte ja teiste haavatavamate sihtrühmade tööturule sisenemist või sinna naasmist.
Finantseerimistehingud
MKM-i eelarvest rahastatakse ka erinevaid tegevusi ettevõtete kapitali kättesaadavuse parandamiseks. See hõlmab nii EIS-i pakutavaid laenukäendusi ja ekspordigarantiisid, kui ka erinevaid kapitaliturgu elavdavaid riskikapitali instrumente. Samuti jätkuvad AS SmartCapi juurde loodud Kaitsefondi tegevused (kogumaht 100 miljonit eurot).
“Kõik need tegevused aitavad Eestis juba olevatel tööstusettevõtetel püsida ja kasvada, aga kasvatavad meie konkurentsivõimet ka lähiriikide seas ja motiveerivad siia uusi investeeringuid tegema,” rääkis majandus- ja tööstusminister. Ministri sõnul on suur osa majandusministeeriumi toetustest ka eelarveneutraalsed, ehk toetavad majanduskasvu ja loovad riigile tulu.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisala 2026. aasta eelarve kogumaht on 1,34 miljardit. Lisaks varasemalt otsustatud 8% tegevuskulude kärpele (12,2 miljonit eurot) lisandus ministeeriumi 2026. aasta eelarvesse täiendav kulude kärbe 0,6 miljonit eurot. Vähendati uuringute, lähetus- jm majandamiskulude ning muude toetuste eelarveid. Ministeeriumi tööjõu- ja majandamiskulud moodustavad asutuse kogueelarvest 1 protsendi. Ligi 170 miljonit eurot MKM-i valitsemisala 2026. aasta eelarvest moodustavad välisvahendid.
- Tutvu 2026. aasta riigieelarve materjalidega Rahandusministeeriumi kodulehel.
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve üksleht
