Minister Keldo sõnul on Leedu Eestile oluline partner, kellega näeme häid ja vajalikke koostöövõimalusi, eriti kaitsetööstussektoris.
„Kaitsetööstuse arendamine ja sektori kiire kasvatamine on meie jaoks ühine prioriteet nii regiooni julgeoleku kui ka konkurentsivõime tugevdamisel. Võime hoogsalt pidada kolme Balti riigi vahel nn maavõistlust, kes kellest edukam on, kuid väikeriikidena tuleb meil kokku hoida ning teha tihedalt koostööd. Kaitsevaldkonnas anname endast maksimumi, et kurja idanaabrit heidutada, mistõttu meie riikide kaitsetööstusettevõtted teenivad kõigi kolme Balti riigi huve,” rõhutas Keldo ning lisas, et Leeduga nähakse suurimat koostöökohta tehnoloogia valdkonnas, eriti drooninduses.
Eesti ja Leedu pingutavad ka ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisemaks muutmisel ja bürokraatliku koorma vähendamisel, et soodustada nii kodu- kui ka välismaiste investeeringute tegemist.
“Meil on Leeduga sarnased väljakutsed näiteks ruumilise planeerimise ja loastamise kiirendamisega. Esimeste planeeringute tõhustamistegevustega oleme Eestis juba algust teinud ning uurisin Leedu kogemusi ja praktikaid protsesside kiirendamisel just linnavälistes piirkondades. Eestis on meil plaan eelkaardistada sobilikud tööstusalad, et ettevõtjad saaksid oma tehased ja tootmised edaspidi kiiremini ja ootamatute takistusteta rajada,” kommenteeris Keldo.
Veel arutati USA tollimaksude mõju Euroopa riikide majandusele ning ettevõtjatele.
„Eesti ekspordimaht USA-sse on veel väike, kuid kaudselt võivad tollimaksud meie majandusele mõju avaldada läbi meie peamiste ekspordipartnerite ehk läbi Skandinaavia ja Saksamaa majanduste. Eesti pooldab reeglitel põhinevat vabakaubandust ning oluline on selleni jõuda konstruktiivsete läbirääkimistega, sest vastastikkused kaubandustollid ei too kasu kummalegi poolele,” rääkis Keldo.
