„Töö asjaajamise lihtsustamise, bürokraatia vähendamise ja majanduse konkurentsivõime parandamise nimel on hoo sisse saanud ja jätkub uue valitsuse koosseisuga nüüd veelgi tempokamalt. Praktiliseks teejuhiks on majanduskasvu kava, mille tegevuste elluviimine edeneb oodatud tempos. Seni tehtust tooksin esile suuremahuliste investeeringute toetusmeetme käivitamise, kaitsefondi avamise, rakendusuuringu keskuse uute tegevussuundade lansseerimise, esimese etapi muudatused planeeringute- ja loamenetluste kiirendamiseks ja paindliku tööaja võimaldamise,“ kommenteeris majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Kohtumisel tõdeti, et ettevõtjatel on pea igas sektoris jätkuvalt keeruline leida Eestist vajalike oskustega ja lisandväärtust loovaid töötajaid, mistõttu oodatakse valitsuselt oskustöötajate erandi loomist, mis võimaldaks vajalikud inimesed värvata kaugemalt. Samuti tõdeti, et välistööjõu palkamise protsess peaks riigi poolt toimuma kiiremini ning olema digitaliseeritud. Ettevõtjad rõhutasid ka kutseharidusreformi olulisust, et tagada tulevikus tööstussektori jaoks vajalik järelkasv ja leevendada kriitilist tööjõupuudust valdkondades, mida me vaid Eesti inimestega lahendada ei suuda.
Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois tõdes, et välistöötajate kaasamine on ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks oluline. „Välistööjõud on meie valdkonna jaoks väga oluline. Me peame kohalikke ja välismaalt saabunud töötajaid kohtlema võrdselt, eelkõige töötasu vaatest. Meil on juba praegu tugev tööjõupuudus ning kui majandus hakkab hoogsamalt kasvama, suureneb tööjõuvajadus veelgi,“ lisas Konnimois.
Kohtumisel rõhutati üle ka ettevõtete aruandluse vähendamise vajadus. Ettevõtjatel on ootus, et riigiasutuste aruandluse nõuded oleksid selged, põhjendatud ega muutuks projekti käigus. Samuti tuleks vähendada ebamõistlikku bürokraatiat lubade ja planeeringute menetlemisel. Positiivsena toodi välja riigikogu menetluses olevad töölepingu seaduse muudatused, mis lisavad töölepingusse paindlikust.
Tõstatati ka muresid Euroopa Liidust tulevate nõuete ja direktiivide ülevõtmisel ning sooviti põhjalikumat ettevõtjate kaasamist ja nende ekspertsisendiga arvestamist. Liitude esindajad tõid näidetena esile roheväiteid keelava direktiivi, mis paneb ettevõtetel kohustuse kinnitada audiitori abil väite tõesust kasutusele võetava toote, teenuse või ettevõtte nime puhul ja digitaalse tootepassi, mis tulevikus toovad teatud sektoritele kaasa täiendavat halduskoormust.
Ettevõtted ootavad ka energiamahukatele tööstuste toetusskeemi, mis muudaks energiahinnad tootjatele stabiilsemaks ja konkurentsivõimelisemaks.
Järgmise, 2026. aasta majanduskasvu kava esimene versioon valmib suve alguseks, selle arutelu ettevõtjatega jätkub sügisel koos konkreetsete tegevuskava ideede ülevaatamise ja täiendamisega. Lisaks moodustatakse fookusvaldkondadesse süvitsi minekuks neli temaatilist ettevõtjate aruteluringi: kvalifitseeritud tööjõud, tootlikkus, eksport ja kapitali kättesaadavus.
Kohtumisel osalesid Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Meretööstuse Liidu, ITL-i, Toiduainetööstuse Liidu, Kaubandus-Tööstuskoja, Tööandjate Keskliidu, Elektritööstuse Liidu, EVEA, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu, Keemiatööstuse Liidu, Eesti Mööblitootjate Liidu, Asutajate Seltsi, Eesti Masinatööstuse Liidu, Finance Estonia, Eesti Mäetööstuste Ettevõtete Liidu, Eesti Meretööstuse Liidu, Eesti Pangaliidu, Turbaliidu, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni ja Eesti Inseneride Liidu esindajad.
