Läänerand: merenduse järgmised kümnendid on tehnoloogiliste väljakutsete poolest võrreldavad 1860-1890ndatega  

21.06.2022 | 10:07

Majandus- ja taristuministri ülesannetes Maris Lauri saatis meremajanduse valge raamatu eelnõu huvigruppidele kooskõlastamiseks. Meremajanduse arengu suunaks võetakse konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna arendamine, merehariduse ajaga kaasas käimine, merekultuuripärandi säilitamine ning kaldasektori ja meretööstuse edendamine.

Merendussektori majandusmõju uuringu 2016 andmete põhjal moodustasid merendusega seotud ettevõtted 3,7–4% SKPst ja töötajate arv sektoris oli hinnanguliselt 9100. “Kuigi see on juba arvestatav panus Eesti majandusse, võiks merenduses loodav lisandväärtus olla veelgi suurem – nii olemasolevate tegevuste tõhustamisel kui ka täiendavate töökohtade loomisega, arendades uusi meremajandusvaldkondi,” ütles meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand.

 Valges raamatus ettenähtud strateegiliste tegevustega soovitakse järgmise kümnendi keskpaigaks suurendada rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo mahtu. Samuti tuua Eesti lipu alla laevu juurde läbi mille tekib kaldasektorisse uusi töökohti, viia läbi merendussektoris rohepööre ning muuta sadamaid ja veeteid ohutumaks.

 “Nagu on öelnud Dr Martin Stopford, siis järgmised aastakümned on merenduses võrreldavad 1860-1890. aastatega. Toona mindi üle purjedelt aurumasinatele, eesootav tehnoloogiline hüpe on tehniliselt sama väljakutsuv. Muutustest pole pääsu kellelgi,” sõnas Läänerand. ”Oluline on aga targalt ja läbimõeldult astuda järgmisi samme, et me säilitaksime sellel teekonnal oma konkurentsivõime. Uus strateegia aitab eesseisvatest väljakutsetest ja lahendustest kõikidel seotud osapooltel üheselt aru saada ja leida ühine siht,” lisas Läänerand.

 Visiooni järgi kasvab 2035. aastaks sektori töötajate arv 25 000ni. Samuti nähakse tuleviku plaanides, et Eesti lipu all sõitvate üle 500GT kaubalaevade arv kasvab 2030. aastaks vähemalt 50ni ning sadamate kaubakäive kasvab aastas vähemalt 4%.

 Valges raamatus on välja toodud Eesti meremajandussektori tugevused, nõrkused ja võimalused. Näiteks räägivad Eesti kui mereriigi kasuks soodne geograafiline asukoht, digiriigi võimalused ning maailmatasemel reisilaevandus ja väikelaevaehitajad. Pudelikaelu nähakse merenduse kui valdkonna killustatus erinevate ministeeriumite vahel ning multimodaalsuses ehk sadamate, maanteede ja raudteede võrgu paremas ühildamises.

 Meremajanduse valge raamat 2022–2035 on transpordi ja liikuvuse arengukava detailsem nägemus merendusvaldkonna arengutest. Tuleviku visiooni nägemus on koostatud koostöös sektoriga, kus on samuti välja toodud merenduse erinevate valdkondade hetkeolukord koos konkreetsete arengusuundadega. Samuti on käsitletud globaalseid ja regionaalseid meremajandust mõjutavaid trende, mis on võetud aluseks Eesti meremajanduse sihtide seadmisel.

open graph imagesearch block image