Eelarve suurim osa suunatakse otse inimeste sissetulekukindluse tagamisse, samal ajal keskendutakse ka ennetusele, töökeskkonna ohutusele ning võrdsete võimaluste tagamisele.
Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase sõnul on inimesed Eesti majanduse suurim vara. „Kui suudame aidata rohkematel inimestel töötada, õppida uusi oskusi ja püsida tööturul aktiivsena, võidavad sellest eelkõige inimesed ise, aga ka kogu Eesti majandus. Peaaegu miljard eurot sellest eelarvest jõuab otse inimesteni toetuste ja hüvitistena. See aitab kindlustada, et töö kaotanud või vähenenud töövõimega inimesed ei jääks sissetulekuta ning saaksid keskenduda uue töö leidmisele või tööturul püsimisele,“ selgitas minister.
Tööturuprogrammi 1,01 miljardi eurosest kogumahust moodustavad ligi 990 miljonit eurot seadusest tulenevad toetused ja hüvitised. Nende hulka kuuluvad töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitised ning töötukassa kaudu makstavad sotsiaalmaksud. Ainuüksi töövõimetoetustele on kavandatud pea 549 miljonit eurot.
Tööturuteenusteks ja inimeste tööle aitamiseks suunatakse ligi 18 miljonit eurot. Need teenused aitavad tööle jõuda töötutel, noortel ning vähenenud töövõimega inimestel. Samuti toetatakse inimesi, keda mõjutavad majanduse ümberkorraldused. Näiteks pakutakse ümberõpet ja nõustamist põlevkivisektorist lahkuvatele töötajatele Ida-Virumaal.
Eestis on jätkuvalt tuhandeid noori, kes ei tööta ega õpi (NEET-noored). „Tahame vähendada nende osakaalu ning aidata noortel jõuda tööturule võimalikult varakult. Selleks toetame kohalike omavalituste noortele suunatud tegevusi, nõustamisi ning töövaatlusi, mis aitavad noortel saada oma esimese töökogemuse,“ ütles Vahtras. „Noortega teevad tänuväärset ja head tööd malevate korraldajad. Malev on paljudele noortele esimene reaalne kokkupuude tööelu, reeglite, vastutuse ja meeskonnatööga. Malevakogemus õpetab noori mõistma tööandja ootusi ning aitab ennetada hilisemat tööturult kõrvalejäämist,“ lausus minister.
Järgmise aasta töövaldkonna eelarve keskendub ka tööelu kvaliteedile, et töötamine oleks ohutu ning ennetaks tervisekahjustusi. Tööinspektsioon teeb järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise üle, nõustab ettevõtteid ja töötajaid ning lahendab töövaidlusi töövaidluskomisjoni kaudu.
Vahtrase sõnul on tööjõupuuduse valguses üha olulisem, et kõik ühiskonnaliikmed saaksid oma oskustega tööturul läbi lüüa. „Praegu jääb endiselt osa inimesi tööturult kõrvale eelarvamuste, ligipääsetavuse probleemide või ebavõrdsete võimaluste tõttu. Eestis ei ole nii palju inimesi, et kedagi võiks kõrvale jätta,“ lisas minister.
Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamiseks on järgmisel aastal kavas jätkata tegevustega, mis vähendavad soolist palgalõhet, murravad stereotüüpe, vähendavad soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul ning toetavad naiste juhtimisse jõudmist. Ühtlasi edendatakse palkade läbipaistvust ning toetatakse tööandjaid mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete rakendamisel. Samuti tehakse tööd vähemusrühmadele võrdsete võimaluste loomiseks ja ligipääsetavuse parandamiseks.
