Lisavahendite abil saab EIS pakkuda ettevõtjatele rohkem otselaene olukordades, kus pangad ei ole valmis projekti rahastama ka käenduse olemasolul. See on oluline eelkõige suuremate investeeringute ja eksporditehingute puhul, kus rahavajadus on tavapärasest suurem.
„Kõrgemad palgad ja tugevam majandus sünnivad kasvavatest ettevõtetest. EIS-i laenufondi lisavahendid aitavad ettevõtteid olukorras, kus pank ei ole valmis projekti rahastama ka käenduse olemasolul, kuid ettevõttel on selge kasvupotentsiaal. Kui erasektor ei ole valmis kõiki projekte rahastama isegi käenduse olemasolul, peab riik aitama elujõulistel ettevõtetel vajalikku kapitali kaasata. EIS-i sihtkapitali suurendamine tugevdab Eesti ettevõtete võimalusi investeerida, eksporti kasvatada ja suuremaid arenguhüppeid teha,” ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Eesti ettevõtete ligipääs kapitalile on võrreldes paljude Euroopa riikidega jätkuvalt piiratud. Kuigi EIS-i laenukäenduste võimalusi on viimastel aastatel laiendatud, vajavad ettevõtted mõnel juhul ka otsest laenurahastust.
“EIS-i strateegia keskendub Eesti ettevõtete investeeringute, ekspordivõimekuse ning teadus ja arendustegevuse toetamisele. Tugev kapitalibaas loob eelduse EIS-il oma rolli täitmiseks ja tegevusmahtude suurendamiseks,“ ütles Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Ivar Pae.
Täiendavad vahendid võimaldavad kasvatada ka EIS-i ekspordilaenude mahtu. Ettevõtete huvi selliste laenude vastu on suuremm olnud kui EIS-i senised võimalused. Suurem laenuandmise võimekus aitab Eesti ettevõtetel edukamalt osaleda rahvusvahelistel hangetel ja suurprojektides.
Esimese nelja aasta jooksul on otsuse eeldatav positiivne mõju riigieelarvele ligikaudu 2 miljonit eurot intressitulude ja lepingutasude kaudu. Lisaks prognoositakse umbes 8,4 miljonit eurot täiendavat maksutulu ning positiivset mõju Eesti ekspordi ja lisandväärtuse kasvule.
