Kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel on alates 2025. aasta augustist kohustus vastu võtta elektroonilisel kujul esitatavat kaubaveoteavet juhul, kui ettevõtja soovib seda sellisel kujul esitada. See loob eelduse paberivabaks ja turvaliseks infovahetuseks ettevõtete ja ametiasutuste vahel ning toetab bürokraatiavabamat kaupade liikumist Euroopas.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul toimivad sarnased lahendused juba lennunduses ja merenduses. „Nüüd käib töö võimaluste loomiseks ka maantee kaubavedudele, et logistikasektor saaks digitaliseerida enda igapäevatööd ning säästa paberimajanduse arvelt aega ja raha,“ ütles Sutt.
Üheks võimaluseks, kuidas tagada sujuv infovahetus EL-i liikmesriikide ametiasutuste ning ettevõtete vahel, on luua info vahetamiseks juurdepääsupunktid, mis võivad olla kas riiklikud (NAP -National Access Point) või muul moel korraldatud ühised juurdepääsupunktid (CAP - Common Access Point).
Valminud analüüs keskendus Eestis riikliku juurdepääsupunkti loomise alternatiividele, et jõuda mõistlike valikuteni, mille kallal tööd jätkata. Analüüs võrdles NAPi loomise kuut alternatiivi:
- teenust pakub erasektor;
- teenust pakub erasektor läbi riigi hangitud teenuse;
- teenust pakub avaliku sektori asutus;
- teenust pakub avaliku sektori ettevõte;
- teenust pakub riik koos erasektoriga läbi avaliku ja erasektori koostöö (PPP);
- Eestis ei pakuta keskset juurdepääsupunkti, vaid kasutatakse mõne teise riigi lahendust.
Analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et kõige mõistlikum on jätkata tööd alternatiiviga, kus NAP luuakse avaliku sektori poolt. Hilisemas faasis, kui süsteem on juba hästi käima läinud, on võimalik NAP ka erastada. „Selleks, et Eesti oleks 2025. aastal valmis digitaalset kaubaveoteavet vastu võtma, jätkame tööd Eesti õigusruumi kohandamisega digile üleminekuks. Eesmärk on, et Eestist saab esimene EL-i liikmesriik, kuhu luuakse elektroonilise kaubaveoteabe vahendamiseks vajalik NAP. Kas see saab olema tehtud koostöös mõne naaberriigiga, nt Soomega, või mitte, selgub lähimatel kuudel,“ lausus Sutt.
Ligikaudu 99 protsenti Euroopa Liidu piiriülestest kaubavedudest on endiselt seotud paberdokumentidega. Samas näitab Euroopa Komisjoni uuring, et veodokumentide digitaliseerimine aitaks väikestel- ja keskmistel ettevõtetel säästa aastas kuni 60 protsenti halduskuludest.
„Mujal maailmas pole selles vallas väga kaugele jõutud, mistõttu on Eestil võimalus olla eestvedaja rollis ning luua süsteem, mida saaks tulevikus kasutada kogu Euroopa,“ lisas Sutt.
Lisaks analüüsile on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos naaberriikidega viimastel aastatel teinud läbi mitmed edukad e-veoselehe prototüübi katsetused. Valminud analüüsi tulemusega on võimalik liikuda Eesti NAPi loomise poole. NAPi vahendusel saavad tulevikus Eesti ja teiste riikide riigiasutused ning ettevõtjad mugavalt, turvaliselt ja kiiresti vahetada kõiki vajalikke kaubaveo andmeid.
Ühtlasi avanes mai lõpus e-veoselehe andmevahetusteenuse arenduse toetus, mille laiem eesmärk on samuti logistikasektori igapäevatöö digitaliseerimine. Toetust saab taotleda läbi EASi ja KredExi ühendasutuse.
Tutvu lähemalt:
- e-veoselehe NAP analüüs (2022) lõpparuanne.pdf (realtimeeconomy.ee)
- E-veoseleht | Reaalajamajandus (realtimeeconomy.ee)
- E-veoselehe andmevahetusteenuse arendamise toetus: https://eas.ee/grants/e-veoselehe-arendamise-toetus/
