„Alates 24. veebruarist on kogu maailma tähelepanu olnud suunatud Venemaa agressioonile Ukraina vastu. Lisaks rünnakutele Ukraina inimeste suunas on Venemaa võtnud sihikule ka meie riigi digitaalse infrastruktuuri. Teostatud on arvukaid küberrünnakuid kriitilise infrastruktuuri vastu ja samuti füüsilisi rünnakuid andmekeskustele ning sidetaristule. Ukraina on sõja vältel näidanud enda digiühiskonna tugevust. Meie riik on suutnud end rünnakute vastu edukalt kaitsta ja veelgi enam - oleme pööranud Ukraina kõrge digiarengu eeliseks,“ ütles Ukraina asepeaminister ja digisiirde minister Mõhhailo Fedorov.
Fedorovi sõnul on tal suur au anda kogu Ukraina rahva nimel üle tunnustus Eestile, kes on toetanud riigi digisiiret aastaid. Ta rõhutas, et Eesti on üks arenenumaid digiühiskondi kogu maailmas ja Ukrainale suur eeskuju. „Jälgime aktiivselt teie edulugusid ja õpime neist. Vahetame Eestiga parimaid praktikaid nii era- kui ka avaliku sektori tasandil ja usun, et vastastikune koostöö üksnes tiheneb,“ ütles Fedorov.
Eesti on alates sõja esimestest päevadest pakkunud Ukrainale olulist küberturbe ning tehnoloogiaalast toetust. Eesti valitsus ja tehnoloogiasektor on annetanud riistvara Ukraina digiministeeriumile, et Ukraina riiki üleval hoida ning kaitsta. Samuti on Eesti tehnoloogiaettevõtted laiendanud oma tegevusi ja investeeringuid Ukrainas. Lisaks on Eesti pakkunud Ukrainale operatiivset ja tehnilist tuge küberrünnakute vastu võitlemiseks ning aidanud tagada digivalitsemise järjepidevus.
Eesti digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves ütles, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski määratud rahuauhind on tänu suurte pingutuste eest, mida paljud Eesti inimesed on alates 24. veebruarist Ukraina toetuseks teinud. „Eesti jätkuv toetus Ukrainale peegeldab nii kahe riigi sõprust kui ka meie suurt lugupidamist Ukraina elanike vastu,“ sõnas Ilves.
Tutvu ka: