Arutelu ÜRO-s on keskendunud erinevatele naiste olukorda puutuvatele probleemidele ja tegevustele nende lahendamiseks. Aruande kaitsmisel osalenud tööala asekantsler Ulla Saare sõnul on Eestis üheks suurimaks probleemiks jätkuvalt palgalõhe ja sooline segregatsioon, ehk naiste suurem hõive madalamalt tasustatud valdkondades, nagu nt õpetajad või õed.
„Kui Eesti naiste tööhõive on Rootsi kõrval üks Euroopa Liidu kõrgemaid, siis paraku kuulume ka palgalõhe poolest Euroopa esiotsa. Samas on hea meel tõdeda, et Statistikaameti andmete järgi tegi sooline palgalõhe mullu tubli hüppe allapoole – kui 2022. aastal oli palgalõhe 17,7 protsenti, siis 2023. aastal 13,1 protsenti. Palgalõhe teemale pööratakse ühiskonnas üha rohkem tähelepanu ning see peegeldub ka palgalõhe näitajates. Alles hiljuti valmis ka Palgapeegli digitööriist, mis võimaldab tööandjate teadlikkust oma ettevõtte palgalõhest veelgi kasvatada,“ märkis Saar.
Lisaks on Eestis töös mitmed seadusemuudatused ja algatused, et suurendada palkade läbipaistvust ja vähendada soolist ebavõrdsust. Tänavuse aasta lõpuks võtab Eesti üle börsiettevõtete soolise tasakaalu direktiivi, samuti on valitsus seadnud eesmärgiks soolise tasakaalu edendamise riigiettevõtete juhtimises. 2026. aastaks võtab Eesti üle palgadirektiivi, mis kohustab ettevõtjaid palgalõhet analüüsima, infot avaldama ja aktiivselt tegelema sellega, et soolist palgalõhet vähendada. Et tööandjaid toetada, valmis aprillis Palgapeegli nimeline digilahendus, mis võimaldab tööandjatel registriandmete põhjal palgalõhet analüüsida.
Saare sõnul tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu ka sooliste stereotüüpide vähendamisele hariduses. „Poistel ja tüdrukutel peavad olema hariduses samad võimalused ning et neid ei takistaks soolised stereotüübid. Erinevad kampaaniad ja algatused, mis julgustavad näiteks tüdrukuid rohkem IT ja inseneeria valdkondade poole vaatama on väga tänuväärt,“ rääkis asekantsler. „Ka õpetajate koolitamise jätkumine ning sooaspektide lõimimine õppematerjalidesse ja õppekavadesse on jätkuvalt päevakorras.“
Raporti kaitsmisel pöörati palju tähelepanu ka soolisele vägivallale ja tunti muret, kas teenused on piisavalt rahastatud, arvestades kui ulatuslik probleem on Eesti ühiskonnas naiste vastane vägivald. Palju tähelepanu sai nn nõusoleku seadus ja komitee pidas oluliseks, et Eesti liigub nõusoleku seaduse vastu võtmisega edasi.
Eesti liitus ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooniga 1992. aastal.
