Kehtiva seaduse peamised kitsaskohad
Seadust on keeruline mõista ja rakendada, nt sisaldab praegune seadus subjektiivseid mõisteid ja praktikas mitte toimivaid sätteid, mis kulutab ebatõhusalt TTJA järelevalve ressurssi – ebaselge regulatsiooni tõttu on suurenenud ameti koormus reklaamide nõustamise ja kontrollimise osas.
Seadus ei arvesta muutnud turuolukorra ja uute infokanalitega ning osad piirangud ei ole seetõttu enam asjakohased ega täida oma eesmärki.
- Mõjuisikutega (influencer) seoses on tekkinud uued küsimused, mis vajavad ühtset lähenemist. Näiteks kas reklaamiseadus kohaldub, kui tegemist on kinnise kontoga, mille on jälgijaid 50 000 või kui mõjuisik teeb lühivideosid enda või toote kohta ilma kokkuleppeta toodet reklaamida.
- Mitmed piiranud on ka kanalipõhised, ega täida reklaamiseadus eesmärki, kaitsta tarbija õigusi (nt hasartmängu reklaami keeld või alkoholi reklaami piirang teles), aga reklaami kanaleid on juurde tulnud ning selleks, et ka teistes kanalites oleksid inimeste õigused kaitstud, tuleb seadust muuta.
Järelevalve hoovad pole piisavad ja selgepiirilised
- Valitsuse tegevusprogrammist lähtuvalt tuleb täita ülesanne: inimeste võlgnevusse sattumise ennetamiseks keelata hasartmängu ja kiirlaenude reklaamid – selleks aga on vaja tõhusamat järelevalvet ning analüüsida reklaami keelu mõju ja põhjendatust.
Peamised lahendusvariandid
Soodustame eneseregulatsiooni
Eneseregulatsiooni võivad ettevõtjad ka täna luua ja teatud valdkondades on seda ka tehtud. VTK-s on lahendusvariandina kaalutud sellise eneseregulatsiooni tekkimise soodustamist, mis oleks reklaamivaldkondade ülene ja aitaks VTK eesmärkide täitmisele kaasa (sh eesmärgile kaitsta tarbijate huve).
Kuna eneseregulatsiooni saab soodustada mitmel viisil, siis VTK-s kirjeldatud maksimaalset eneseregulatsiooni kontseptsiooni. Kui suur osa sellest seadusesse jõuab ja kas üldse, selgub aruteludest huvirühmadega. Maksimaalne eneseregulatsioon näeks välja selline:
- Seaduses vaid üldpõhimõtted ja EL õigusest tulenevad reeglid.
- Turuosalised loovad eneseregulatsiooni organisatsiooni (nt sihtasutuse).
- Organisatsioon teeb väga täpsed reeglid (need on kooskõlas seadusega ja aluseks võtab ka rahvusvahelise kaubanduskoja väljatöötatud reeglid).
- Seaduse üle teeb järelevalvet TTJA, täpsemate reeglite üle turuosaliste loodud organisatsioon.
- Riik annab halduslepinguga organisatsioonile mõned järelevalve ülesanded.
- Kui organisatsioon tuvastab reeglite rikkumise, siis kohustab keelatu reklaami korda tegema või maha võtma, teeb leppetrahvi, teatud aja jooksul peab rikkuja oma reklaame edaspidi organisatsiooniga kooskõlastama enne, kui need üles riputab või arvab rikkuja organisatsiooni reeglitega ühinenute seast välja ja paneb nn musta nimekirja.
- Kui rikkuja ei ole reeglitega ühinenud, siis saadab organisatsioon info TTJA-le.
Teeme seaduse korda
- Täpsustada reklaami mõistet ja teisi mõisteid ja viia need õigusaktidega kooskõlla. Võimalusel täpsustada neid juhenditega, mitte seadusega.
- Muuta seadust nii, et ühtmoodi mõjuvatele reklaamidele kehtiksid ühesugused reeglid. Näiteks alkoholi reklaamina mõjuv reklaam (välimuselt sama pudel ainult alkoholivaba verisoon) ja imikute piimasegu reklaamina mõjuv reklaam (praktikas on imikute piimasegu ja jätkupiimasegu samasugustes pakendites).
- Muuta selgemaks alkoholi reklaami neutraalsust puudutav nõue, et ei oleks vaja igal korral kulutada selleks ressurssi, et sisustada, mis on piisavalt neutraalne.
- Lisada mõjuisikute (influencer) regulatsioon, et oleks selge, millal reklaamiseaduse reeglid mõjuisiku tegevusele kohalduvad. Nt et kas need kohalduvad ka siis, kui inimene teeb lühivideosid enda või mõne toote kohta ilma kokkuleppeta toote müüja või tootajaga.
- Sisustada messi mõiste, kuna messil võin teatud reklaami piiranguid mitte järgida.
- Muuta kanalipõhised piirangud kanalineutraalseks või laiendada piiranguid kõigile asjakohastele kanalitele. Nt kui on piirang, et teles ei tohi üldse või teatud kellaajal mingit reklaami näidata, siis selle asemel võiks teha piirangu sätte eesmärgist lähtuvalt nii, et ka teistes mõjusates kanalites (nt Facebook ja internet üldiselt) oleksid inimeste huvid kaitstud.
- Kaotada või leevendada neid piiranguid, mis ei ole põhjendatud. Näiteks tervishoiuteenuse reklaami keelu põhjuste väljaselgitamisel võiks kaaluda piirangu kaotamist, samuti tasuks analüüsida, kas kohtutäituri reklaami keeld võib olla vastuolus EL direktiiviga.
- Kaaluda võimalust, et ettevõtjad panustaksid inimeste harimisse tervislikematest või keskkonnasäästlikumatest valikutest läbi reklaami. Kuidas seda täpsemalt teha, sõltub tagasisidet ja edaspidistest aruteludest.
- Panna paika järelevalve pädevused erinevate asutuste vahel. Ettepanek on anda järelevalve finantsteenuste reklaami üle Finantsinspektsioonile, toidu reklaami üle Põllumajandus- ja Toiduametile, kaaluda uue menetlusliigi loomist ning TTJA-le täiendava ressursi andmist järelevalve tugevdamiseks.
- Inimeste võlgnevusse sattumise ennetamiseks sobivad pigem mud lahendused kui teatud reklaami keelamine, aga MKM teeb täiendava uuringu, millega loodame välja selgitada, kui mõjus on reklaami keelamine.
Protsess
Alates 2023. aasta algusest on MKM kohtunud huvirühmade esindajatega ning kutsunud selleks kokku ka erinevate huvirühmade esindajatest koosneva töögrupi, kes andis MKM-ile sisendit reklaamiseaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamiseks.
Protsess
-
Töögrupi kohtumised
20.04.2023
MKM kutsus kokku huvirühmade esindajad, et rääkida läbi reklaamiseaduse rakendamisega seotud praktikas tekkinud mured ja arutada võimalikke lahendusi, et koondada need sisendiks reklaamiseaduse väljatöötamiskavatuse (VTK) koostamiseks. Ühtekokku kohtuti kuuel korral:
1) 20.04.2023 (mõistete ja üldnõuete töögrupp)
2) 7.06.2023 (mõistete ja üldnõuete töögrupp)
3) 6.09.2023 (alkoholi reklaami töögrupp)
4) 12.09t.2023 (finantsteenuse reklaami töögrupp)
5) 19.09.2023 (hasartmängu reklaami töögrupp)
6) 7.12.2023 (alkoholi reklaami töögrupp) -
VTK läheb avalikule arutelule, 1. veebruar 2024
-
Ümarlaud huvigruppidega
20.02.2024
Ümarlaual on plaanis selgitada reklaamiseaduse VTK peamisi ettepanekuid ning kuulata huvigruppide suulist tagasisidet. Samuti annab see võimaluse huvigruppide esindajatel saada täpsemat infot VTK koostajatelt enne kirjalike ettepanekute esitamist.
-
VTK tagasiside tähtaeg, 29.veebruar 2024
-
Tagasiside analüüs
Märtsist maini koondas ja vaatas läbi MKM kogu VTK-le esitatud tagasiside.
-
Tervishoiuteenuse reklaami teemaline kohtumine
11.06.2024
Kohtumisel arutati, kuidas tänase tervishoiuteenuse reklaami keeluga edasi minna. Arutelul osalesid nii ministeeriumid, järelevalveasutused kui ka tervishoiuteenuste osutajate esindajad (nt Eesti Arstide Liit, Eesti Noorte Perearstide MTÜ, Eesti Õdede Liit ning mitmed eratervishoiuteenuse osutajad).
-
Teadusnõustamise tellimine
05.07.2024
MKM plaanib tellida teadusnõustamist reklaamiseaduse koostamiseks. Nõustaja pakub teaduslikku tuge ja nõu eelnõu koostamisel erinevates küsimustes, mis jooksvalt tekivad. Muu hulgas näiteks reklaami mõiste sisustamisel, mõjuisikute mõiste piiritlemisel jm.
-
Reklaamiseaduse eelnõu
31.12.2024
VTK-le saabunud tagasiside põhjal on koostatud uuendatud reklaamiseaduse eelnõu, mille MKM saadab avalikuks arutamiseks huvigruppidele.
-
Reklaamiseaduse esitamine Vabariigi Valitsusele
MKM on analüüsinud huvigruppidelt saadud tagasisidet ning koostanud selle põhjal reklaamiseaduse muutmise eelnõu, mis esitatakse arutamiseks Vabariigi Valitsusele.
Räägi kaasa! Kui tekkinud ettepanekuid reklaamiseaduse kohta, siis võib need panna teele alloleva vormi kaudu.
Seotud viited
Viimati uuendatud 18.06.2024
