Lepingud

Elektri kasutamiseks on tarbijal sõlmitud kaks lepingut: elektrimüüjaga elektrileping elektrienergia ostmiseks ja võrguettevõtjaga võrguleping võrguteenuste kasutamiseks. Kui tarbitakse elektrit, kuid elektrimüüjaga ei ole lepingut sõlmitud, siis kasutatakse üldteenust. Tarbijal tuleb teha lepingute sõlmimisel, sh elektri- ja võrgupaketi valikul võimalikult teadlik valik.

Erinevate pakettidega saab tutvuda elektrimüüjate veebilehekülgedel, kus enamasti on võimalik laadida alla personaalne elektritarbimise ajalugu ning tutvuda konkreetsele majapidamisele soodsaimate pakettidega.

Võrgupakette saab võrrelda oma võrguettevõtja veebis (suurim võrguettevõtja on näiteks Elektrilevi).

Elektripaketid jagunevad üldjoontes börsi- ja fikseeritud hinnaga pakettideks. Võib esineda ka osaliselt muutuva hinnaga pakette, mis koosnevad börsi- ja fikseeritud hinna kombinatsioonist. Elektrimüüjad pakuvad ka keskkonnasõbralikke rohelise energiaga pakette, mille puhul on elekter toodetud taastuvatest energiaallikatest. 

Fikseeritud hinnaga lepingud võivad olla tähtajatud või tähtajalised (nt 12, 24 või 36 kuud sõltuvalt, mida elektrimüüja pakub). Fikseeritud elektrihind sobib pigem neile tarbijatele, kellel ei ole võimalust ega soovi oma elektritarbimist juhtida, kelle tarbimine on suurem ning kes eelistavad pigem elektriarvete osas kindlust ja ettenähtavust. 

Börsipaketi puhul tuleb aga arvestada, et arvete suurused võivad kuude lõikest oluliselt rohkem kõikuda, sest igapäevased elektrituru hinna muutused kajastuvad otseselt elektriarvel. Seega on börsipaketti mõistlik valida neil tarbijatel, kellel on võimalus oma elektritarbimist juhtida ning kes on valmis võtma suuremaid hinnariske ning saama lühemas plaanis hakkama kõrgemate arvetega. Börsihind kujuneb elektribörsil, milleks Põhjamaades on Nord Pool. 

Börsipakettide puhul võib hind sõltuda kaalutud keskmisest börsihinnast või igal tunnil tarbitud elektrikogusest ja sellel tunnil kehtivast börsihinnast. Kasutades tunnipõhist börsipaketti on tarbijal võimalik tarbimist reguleerida ja suunata odavamatele tundidele. 

Kui kasutatakse elektrit, kuid elektrimüüjaga ei ole lepingut sõlmitud, siis kasutatakse automaatselt üldteenust. Oma tarbimiskoha lepingute kohta saab informatsiooni Elering AS e-teenindusest aadressil e.elering.ee  või võrguettevõtjalt. Üldteenuse hind on üldjuhul kõrgeim turul pakutavast, mistõttu tasub üldteenuse tarbijal kaaluda elektrilepingu sõlmimist. 

Elektrimüüjate pakutavaid elektrihindu saab võrrelda veebilehtedel: www.elektrihind.ee ja www.energiaturg.ee.

Gaasimüüjate pakutavaid hindu saab võrrelda veebilehtedel www.gaasihind.ee ja www.energiaturg.ee.

Paketi vahetamise huvi korral saab seda teha eelnimetatud veebilehtede kaudu või küsida pakkumist oma praeguselt elektrimüüjalt ja soovi korral personaalset pakkumist ka teistelt elektrimüüjatelt. Kindlasti soovitame endale sobiva paketi valimiseks kasutada oma eelmiste aastate tarbimisgraafikuid, mis annavad väärtuslikku infot näiteks talvise elektritarbimise mahu ning öise ja päevase tarbimise osakaalu kohta, millest omakorda sõltub sobivaima paketi valik. Senise müüja juures toimub paketi vahetus kiiremini, kuid müüja vahetamise protsess võib võtta aega üle kuu. 

Oma tarbimise ajaloo leiad oma võrguettevõtja ja tänase müüja iseteenindustest.

Börsihinna jälgimiseks uuri, missuguseid võimalusi (mobiiliäpp, veebilehe iseteeninduskeskkond, börsihinna teavitus vms) pakub Sinu elektrimüüja, sh kas samast kohast saab näha nii börsihinda kui ka tarbimisandmeid.

Börsihinda saab jälgida ja lisaks kasutada soovitusi tarbimise suunamiseks odavamatele tundidele nt siit: https://elektrihind.ee/borsihind/  ja https://www.elektrikell.ee/ .  

Jooksva tunni elektrihinda näeb ka Elering AS veebilehelt aadressil www.elering.ee , kus hind on toodud käibemaksuta. Kui jälgid börsihindu otse Nord Pool Spoti äpist või veebilehelt www.nordpoolgroup.com , tuleb arvesse võtta, et sealne aeg on Eesti ajast tunni võrra erinev ja hinnad on toodud käibemaksuta.  Eleringi ja Nord Pool veebilehel toodud hinnad on megavatt-tundides ja tuleb ringi teisendada kilovatt-tundideks (1MWh = 1000 kWh).

Eleringi veebilehe www.elering.ee  e-teenindusest saab vaadata tarbimisandmeid nii tunni, päeva kui ka kuu lõikes. Tarbimisandmed võivad olla kättesaadavad ka võrguettevõtja käest, nt Elektrilevi võrgu piirkonda jäävatel tarbijatel on võimalik tutvuda tarbimisandmetega Elektrilevi veebilehe www.elektrilevi.ee  iseteeninduses. 

Praegune elektrihinna tõus ei ole seotud võrgutasudega, kuid kuna võrgutasu suurus sõltub tarbimisest, siis tasub olla veendunud, et olemasolev võrgupakett on kõige sobivam ja soodsam. Võrgupakettide kohta uuri infot oma võrguettevõtjalt. Näiteks võrguettevõtja Elektrilevi veebilehe www.elektrilevi.ee  iseteeninduses saab võrrelda, missugune võrgupakett on varasematest tarbimisandmetest lähtuvalt soodsaim.

Kaugloetava arvesti puhul ei ole tarbijal kohustust võrguettevõtjale näite teatada ja näidud saadakse automaatselt. Kui aga andmete edastamise häirete korral on esitatud prognoosarve, siis näiteks suurim võrguettevõtja Elektrilevi soovitab näidud teatada prognoositud ja tegelike näitude olulisel erinemisel. Tarbija poolt näitude teatamisel tehakse ümberarvestus. 

Juhul kui andmete edastamine kaugloetavast mõõtesüsteemist on häiritud, siis võib võrguettevõtja tulenevalt võrgulepingu tüüptingimustest prognoosida näidud ja viia hiljem prognoositud kogused vastavusse tegeliku tarbimisega. Andmeedastuse häirete puhul on arvesti ise korras ja mõõdab tarbimist, kuid tarbimisandmete edastamisel on tekkinud probleemid. Häire põhjuse likvideerimisel tarbimisandmete edastus taastub.

Kaugloetav arvesti on täpselt sama hea nagu tavaline arvesti, ainult et sellel on näitude kauglugemise lisafunktsioon. Nõuded mõõtevahendi täpsusele on samad. Samad on ka nõuded mõõtetulemuse esitamisele ehk näidule. Õiguslikult on alati kehtiv ja õige mõõtevahendi näidikul kuvatav näit.

Kauglugemise lisafunktsioon ei mõjuta arvesti toimimist – mõõtmist. Seetõttu ei ole mingit põhjust umbusaldada kaugloetavat arvestit. Vähimagi kahtluse korral on näitude kauglugemise teel kogutud näitusid väga lihtne kontrollida arvestil olevalt näidikult. Juhul, kui on ikkagi kahtlus arvesti mõõtmise õigsuses, tuleks taotleda võrguettevõtjalt arvesti erakorralist taatlust.

Kui on soov kontrollida elektriarvesti näitude õigsust, siis on võimalik lasta pädeva elektriala isiku poolt lisada oma kodusesse elektrisüsteemi kontrollarvesti. Üksikute elektriseadmete tarbimist on võimalik mõõta ka läbi pistikupessa ühendatava mõõtevahendi. Ligikaudse hinnangu koduse aastase elektritarbimise kohta saab, kui liita kõigi kodus olevate elektriseadmete sh valgustite aastased voolutarbed (info seadmete voolutarbe kohta on toodud seadme kasutusjuhendis, pakendil või nimesildil, vattides W).