Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia toob välja, et aastaks 2030 tuleb renoveerida kuni 22 protsenti elamufondist ja aastaks 2035 kasvavad rekonstrueerimise mahud viiekordseks võrreldes 2020 aastaga. Energiaintensiivsus on Eestis langustrendis, millest võib järeldada energiatõhususe kasvamist.
Eesti riiklik energia- ja kliimakava seab 2030 aasta eesmärgiks hoida energia lõpptarbimist tasemel 32 kuni 33 TWh/a ja vähendada primaarenergia tarbimist kuni 14% võrreldes viimaste aastate tipuga.
Senised riiklikud energiasäästumeetmed on keskendunud elamute, tervisekeskuste, lasteaedade, erihoolekandeasutuste ja koolide energiatõhusamaks muutmisele. Iganenud kaugküttevõrkude infrastruktuuri uuendamiseks on toetatud ka soojusenergia tootmise ja ülekande efektiivsemaks muutmist. Tööstussektori energiatarbimise vähendamiseks on toetatud ettevõtete ressursikasutuse tõhustamist ja transpordisektoris on energiatõhusust edendatud läbi transpordisektori elektrifitseerimise ning kergliikluse edendamise.
Kuna kodumajapidamiste ja transpordisektori energiatarve moodustab tervelt 63 protsenti energia lõpptarbimisest, siis on oluline roll energiatarbimise vähendamisel seadmete ja sõidukite energiatarve ning tarbijate käitumisharjumused. Igaüks saab energia ning kulude kokkuhoiuks eelistada autotranspordi asemel kergliiklemise viise või ühistransporti. Samuti on oluline eelistada kodudes tõhusaimaid seadmeid.
Tuleviku energiatarbimise suundadele avaldab olulisel määral mõju valdkondade digitaliseerimine. Tarbijatel avaneb võimalus oma energiatarbimist jälgida ja langetada meelepäraseid otsuseid enda tarbimise juhtimiseks. Üha lihtsamaks, mugavamaks ja kiiremaks muutub ühistranspordi kasutamine ning piletite soetamine. Kaugloetavad mõõtevahendid lubavad energiat pidevalt mõõta, aidates avastada rikkeid ja kuvada energiasüsteemide juhtimiseks vajalikku informatsiooni, seeläbi vähendades kadusid ja rikete likvideerimise aega.
Kuidas kodus energiat säästa?
2019. aastal pärines 83,5 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energiatarbimise ja -tootmisega seotud valdkondadest. Energia säästlikum tarbimine on üks lihtsamaid ja kulutõhusamaid viise kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Energia säästlikumal tarbimisel ja selle jaoks tehtavatel energiatõhususe tegevustel on lisaks kasvuhoonegaaside heite vähendamisele palju muid positiivseid efekte energiakulude vähendamisest positiivsete mõjudeni inimese tervisele.
Ligikaudu pool Eestis tarbitavast energiast kulub hoonetes. Majapidamistes moodustab suurima osa tarbitud energiast kütmiseks kasutatud soojus ja kütused, kuid olulisel määral tarbitakse kodus ka elektrit. Elektrit tarbitakse kodudes kütmiseks ja sooja vee soojendamiseks, mis on reeglina ka kõige rohkem elektri tarbivad tegevused. Elektrit tarbivad kodudes ka kontori- ja majapidamisseadmed.
Kasvanud energiahindade valguses tõuseb energia säästmine üha rohkem päevakorda ja energiatarbijad on hakanud teadlikumalt oma tarbimist jälgima. Toome järgmistes punktides välja mõningad võimalused, kuidas oma energiatarbimist ja -kulusid vähendada või ülemäärast kasvu vältida.
Enne säästlikuma tarbimisega alustamist on oluline mõista ka seda, kuhu meie kodudes energia kulub ja millised seadmed energiat tarbivad. Oma energiatarbimisest ülevaadet omades on lihtsam energiasäästu tegevusi teadlikult rakendada.
Viimati uuendatud 26.05.2022
