„Meie prioriteet on tuua Moldova ja Ukraina Euroopale lähemale ning see tähendab ka nende kiiremat integreerimist Euroopa Liidu ühisturuga. Näiteks juba praegu moodustab Euroopa Liit rohkem kui 50 protsenti Moldova kaubavahetusest,“ ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul on Eesti toetus Moldova ja Ukraina eurointegratsioonile vankumatu. „Ühinemiskõnelusi Moldova ja Ukrainaga tuleb alustada nii kiiresti võimalik ning me töötame selle nimel, et Euroopa Liidu laienemine oleks kõigi liikmete südameasi. See mõjutab kogu Euroopa tulevikku ning julgeolekut,“ sõnas Tsahkna.
Euroopa Liidu-Moldova assotsieerimisleping jõustus 2016. aastal ning Euroopa Liidu-Ukraina leping aasta hiljem. Nendega loodi esmased vabakaubanduspiirkonnad EL-i ning Moldova ja Ukraina vahel. Sellest ajast alates on EL kaubavahetus mõlema riigiga kasvanud üle 150 protsendi. 2022. aastal anti Moldovale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus ja 2023. aasta detsembris alustati riigiga ühinemisläbirääkimisi.
„Juba kümme aastat tagasi oli eesmärk kaotada samm-sammult mõlemapoolselt kõik tollimaksud ja kvoodid ja Eesti on seda järjekindlalt toetanud. Uuendatud kaubanduslepingud annavad nii Moldovale kui Ukrainale majanduslikku kindlust ning aitavad valmistuda Euroopa Liiduga liitumiseks,“ selgitas Keldo.
Lepingud loovad Eesti ja Euroopa Liidu ettevõtetele ka uusi võimalusi Moldova ja Ukraina turul. Näiteks avab see Ukrainas võimalusi EL piimandussektorile, lisaks suurendatakse uue kaubanduslepinguga oluliselt näiteks õunte, ploomide, viinamarjade ja kirsside tollikvoote Moldovale, et need vastaksid viimaste aastate kaubamahtudele.
Lepingu läbirääkimistel võeti arvesse EL liikmesriikide ja põllumajandusettevõtete tagasisidet ning rõhutati ka vajadust, et Moldova ja Ukraina tootjad ja eksportijad viiksid oma tootmisstandardid vastavusse Euroopa Liidu omadega.
