Töövaldkonna käimasolevad uuringud ja analüüsid

Siit leiate teavet töö- ja võrdsuspoliitika valdkonna poliitikakujundamise aluseks olevate käimasolevate uuringute kohta.

Uuringu tellija ja vastutav töötleja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Uuringu sisuline läbiviija ja volitatud töötleja: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE)

Uuringu eesmärk ja sisu: Eesti Töötukassa on alates 01.05.2017 pakkunud töötust ennetavaid teenuseid (mitteametliku nimega „Tööta ja õpi“ teenused), mis on suunatud kõrgema töötusriskiga töötajatele. Teenuste eesmärk on vähendada töötuks jäämise tõenäosust ning toetada inimesi, kelle oskused vajavad uuendamist või täiendamist.

Uuringu eesmärk on hinnata teenuste asjakohasust, mõju, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning testida püstitatud hüpoteese. Fookuses on teenuse sihtrühmad, sh tööturul nõrgemas positsioonis olevad inimesed. Kõik uuringu tegevused keskenduvad sihtrühmade vajaduste ja erinevuste kaardistamisele.

Uuringus tehakse ankeetküsitlus ning rühma- ja individuaalintervjuud teenuseid kasutanud ja mitte kasutanud inimestega (vanuses 16 kuni vanaduspensionieani), samuti ettevõtete esindajatega. Intervjuude eesmärk on koguda sisulist tagasisidet, mis aitab kujundada teenused kasutajakesksemaks ja tõhusamaks.

Veebiküsitlus annab ülevaate teenuste kättesaadavusest, kasutajakogemusest, rahulolust ning mõjust tööotsingutele ja tööle asumisele. Intervjuude ja küsitluse tulemused on aluseks ettepanekutele teenuste arendamiseks, lähtudes sihtrühmade vajadustest ja tööturu nõudlusest.

Kutse uuringus osalemiseks saadetakse kõigile, kelle kontaktandmed on uuringu läbiviimiseks andmevaldajatelt päritud.

Uuringus kasutatavad isikuandmed

Uuringusse hõlmatakse ajavahemikul 01.05.2017 kuni 31.12.2023 töötust ennetavatel teenustel osalenud inimeste ka ettevõtete andmeid. Lisaks hõlmatakse uuringusse tööealiste inimeste andmed, kes ei ole nimetatud teenustel osalenud. Teenustel mitteosalenud tööealiste inimeste kaasamine uuringusse on vajalik selleks, et hinnata nende inimeste valmisolekut kasutada töötukassa teenuseid ja võrrelda neid teenust saajatega, et tulevikus töötust ennetavaid meetmeid paremini sihitada.

Uuringus kasutatakse järgnevate andmekogude ja andmestike andmeid

  1. Töötukassa andmekogu andmed (töötust ennetavaid teenuseid kasutanud isikute ja ettevõtete andmed);
  2. Rahvastikuregistri andmed (tööealiste inimeste andmed kontrollrühma moodustamiseks);
  3. Töötukassa töövõime hindamise andmestik (terviseprobleemidega, kuid teenust mitte saanud isikud kontrollrühma lisamiseks).

Täpsem andmekoosseis koos selgitustega on välja toodud Andmekaitse Inspektsioonile esitatud taotluses, mille leiab Andmekaitse Inspektsiooni avalikust dokumendiregistrist.

Kooskõlastused uuringu läbiviimiseks ja uuringu läbiviimise õiguslik alus: Uuringu läbiviimine on kooskõlastatud Andmekaitse Inspektsiooniga ning Tartu Ülikooli  eetikakomiteega. Uuringu läbiviimise õiguslikud alused on välja toodud Andmekaitse Inspektsioonile esitatud taotluses. Nimetatud taotluse ja Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastuse uuringu läbiviimiseks leiab Andmekaitse Inspektsiooni avalikust dokumendiregistrist. 

Tulemuste avaldamine ja kasutamine

Uuringu väljund on teaduslik üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andme-subjektidele, st ei analüüsita ühtegi inimest individuaalselt ega eraldi. Tulemuste analüüs viiakse läbi viisil, mis ei võimalda üksikisikuid tuvastada. Analüüsitulemused esitatakse agregeeritud kujul (nt protsentide, keskmiste, sageduste või muude statistiliste näitajatena). Üksikisikute vastuseid ei avalikustata ega kasutata individuaalsel kujul. Avatud vastused vaadatakse üle ja eemaldatakse kõik viited isikutele selliselt, et ei oleks võimalik kuidagi tuvastada konkreetseid andmesubjekte.

Uuringu tulemused on sisendiks töötust ennetavate teenuste võimalikeks muudatusteks (muudatused teenuste sihtrühmades ja tingimustes), et saavutada paremini teenustele seatud eesmärke.

Uuringu eeldatav valmimistähtaeg on juuli 2026. a.

Kontaktid:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium:

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE):

Uuringu tellija ja vastutav töötleja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Töötukassa

Uuringu sisuline läbiviija ja volitatud töötleja: Tartu Ülikool

Uuringu eesmärk ja sisu: Eesti Töötukassa osutab alates 01.05.2017 töötust ennetavaid teenuseid („Tööta ja õpi“ teenused), mis on suunatud kõrgema töötusriskiga töötavatele inimestele ning mille eesmärgiks on vähendada inimeste töötuks jäämise tõenäosust ja aidata neil liikuda kõrgema palgaga töökohtadele. Teenused võimaldavad sihtrühmal osaleda täiend- või ümberõppes, tõendada omandatud kvalifikatsiooni ja täiendada oskuseid tulenevalt tööandja ja tööturu muutuvatest vajadusest tööandja koolitustoetuse kaudu.

Uuringu eesmärgiks on hinnata, kas töötust ennetavad teenused on suunatud õigele sihtrühmale (kõrgema töötusriskiga inimesed), milline on teenuste mõju töötavate inimeste töötamise tõenäosusele ja töötasule alates teenusel osalemisest ning teenuste kulutõhusus. Uuringus on hõlmatud järgmised teenused:

  • tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele;
  • tasemeõppes osalemise toetus töötavatele;  
  • koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks;
  • koolitustoetus tööandjale muutuste olukorras;
  • koolitustoetus tööandjale töötaja eesti keele oskuse arendamiseks;
  • koolitustoetus tööandjale info- ja kommunikatsiooni oskuste arendamiseks;
  • kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele.

Uuringus kasutatavad isikuandmed

Uurimisküsimustele vastamiseks kasutatakse juba olemasolevaid andmeid erinevatest andmekogudest ja andmestikest. Uusi andmeid uuringu raames ei koguta. Kõiki andmeid töödeldakse pseudonümiseeritud kujul Statistikaameti turvalises keskkonnas.

Uuringusse hõlmatakse ajavahemikul 01.05.2017 kuni 31.12.2024 töötust ennetavatel teenustel osalenud inimeste andmeid. Lisaks hõlmatakse uuringusse tööealiste inimeste andmed, kes ei ole nimetatud teenustel osalenud. Teenustel mitteosalenud tööealiste inimeste andmete analüüsimine on vajalik selleks, et tuvastada kui suured on teenuste sihtrühmad (ehk kui palju on inimesi, kes võiksid teenustele kvalifitseeruda) ning millised tunnused iseloomustavad suurima töötusriskiga gruppe, et tulevikus töötust ennetavaid meetmeid paremini sihitada. Lisaks on teenusel mitteosalenud tööealiste inimeste andmete hõlmamine uuringusse vajalik selleks, et moodustada töötust ennetavate meetmete mõju hindamiseks võrdlusgrupp teenusel mitteosalenud isikutest. Lisaks eelkirjeldatud andmetele hõlmatakse uuringusse ka ettevõtete ja asutuste üld- ja majandustegevusega seotud andmeid.

Uuringus kasutatakse järgnevate andmekogude ja andmestike andmeid

  1. Töötukassa andmekogu andmed (töötust ennetavaid teenuseid kasutanud isikute ja ettevõtete andmed, registreeritud töötuse perioodide andmed, osalise või puuduva töövõimega isikute töövõime perioodide ja ulatuse andmed);
  2. Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed (palgaandmed);
  3. Töötamise registri andmed (töösuhete andmed);
  4. Rahvastiku statistilise registri andmed (tööealiste inimeste andmed teenuste sihtrühma suuruse ja töötusriski mõjutavate tegurit analüüsimiseks ning teenuste mõjuanalüüsi võrdlusgrupi moodustamiseks);
  5. Statistikaameti sissetulekute andmebaas (andmebaasi on koondatud andmed Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidelt ja füüsiliste isikute tuludeklaratsioonidelt);
  6. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmed (õpingute ja haridustaseme andmed);
  7. Majandusüksuste statistilise registri andmed (tööandjate/ettevõtete üldandmed);
  8. Äriregistri andmed (juriidiliste isikutega (sh FIE-d) seotud isikute andmed).
  9. Ettevõtete majandusaasta aruannete andmed (ettevõtete majandustegevuse andmed).

Täpsem andmekoosseis koos selgitustega on välja toodud Andmekaitse Inspektsioonile esitatud taotluses, mille leiab Andmekaitse Inspektsiooni avalikust dokumendiregistrist.

Kooskõlastused uuringu läbiviimiseks ja uuringu läbiviimise õiguslik alus: Uuringu läbiviimine on kooskõlastatud Andmekaitse Inspektsiooniga ning Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteega. Uuringu läbiviimise õiguslikud alused on välja toodud Andmekaitse Inspektsioonile esitatud taotluses. Nimetatud taotluse ja Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastuse uuringu läbiviimiseks leiab Andmekaitse Inspektsiooni avalikust dokumendiregistrist.

Tulemuste avaldamine ja kasutamine

Uuringu väljund on teaduslik üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andme-subjektidele, st ei analüüsita ühtegi inimest individuaalselt ega eraldi. Analüüsi tulemuste avaldamisel jälgitakse, et analüüsis ei oleks üheski lõikes vähem kui 20 andmesubjekti (juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv väiksem, jäetakse andmed avaldamata või agregeeritakse vastavalt suurematesse rühmadesse). Uuringu tulemuste põhjal koostatakse üldistatud kujul raportid ja teadusartiklid, mis avaldatakse Eesti Töötukassa veebilehel.

Uuringu tulemused on sisendiks töötust ennetavate teenuste võimalikeks muudatusteks (muudatused teenuste sihtrühmades ja tingimustes), et saavutada paremini teenustele seatud eesmärke.

Uuringu eeldatav valmimistähtaeg on juuni 2026. a.

Küsimuste korral pöörduge palun [email protected]

Uuringu nimi: „Eesti Sotsiaaluuringusse vähemusrühmade olukorda kirjeldavate andmete lisamine“ (edaspidi uuring). 

Vastutav ja volitatud töötleja: Vastutavad töötlejad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sotsiaalministeerium. Volitatud töötleja on Statistikaamet. Uuringu läbiviija lähtub oma töös isikuandmete kaitset reguleerivatest õigusaktidest, uuringu tingimuste täitmist on kontrollinud Andmekaitse Inspektsioon. 

Uuringu eesmärk: Eesti sotsiaaluuringusse täiendavate küsimuste (võrdsusandmete mooduli) lisamise eesmärgiks on mõista erinevate inimeste kogemusi ja vajadusi Eestis, sh vähemusrühmade toimetulekut, sotsiaalset tõrjutust ning ebavõrdsust võrreldes kogu rahvastikuga.

Uuringu abil planeerivad ja hindavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium poliitikameetmeid, edendades võrdset kohtlemist ning ennetades ja leevendades diskrimineerimist. Selleks küsitakse uuringus osaleja seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, religioosse kuuluvuse ning töökohal ja tööotsingutel kogetud diskrimineerimise kohta.

Uuringus töödeldavate isikuandmete liigid

Uuringus töödeldakse:

  1. Eesti Sotsiaaluuringu käigus kogutavaid uuringus osaleja ja tema leibkonna andmeid (nt sotsiaal-majanduslik seisund, amet ja töötamise sektor, haridus, leibkonnatüüp, sissetulek, toimetulek ning enesehinnangulist terviseseisundit iseloomustavad tunnused) vt täpsemalt siit: 

Lisa 2. Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega.xlsx | 34.91 KB | xlsx

ning osaleja nõusolekul võrdsusandmete mooduliga järgmisi andmeid:

  1. Diskrimineerimise kogemus töökohal või tööotsingutel;
  2. Diskrimineerimise alus töökohal või tööotsingutel;
  3. Sooline enesemääratlus;
  4. Seksuaalne sättumus;
  5. Trans,-või intersoolisus;
  6. Religioosne kuuluvus.

Eesti Sotsiaaluuringuga kogutavad isikuandmed pärinevad Rahvastikuregistrist, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Maksu- ja Tolliameti registritest ning vastaja enda poolt küsimustikus antud vastustest.

Võrdsusandmete mooduliga kogutavateks andmeteks on inimese enda poolt antavad vastused. 

Andmeandjad

Uuringu kutse saatmiseks ja Eesti Sotsiaaluuringu andmete kasutamise õiguslikuks aluseks on Andmekaitse Inspektsiooni otsus. Uuringu küsimustele vastamiseks ja analüüsimiseks on õiguslikuks aluseks osaleja nõusolek.

Uuringu eesmärkide täitmiseks saadab Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu valimisse kuuluvatele isikutele uuringukutse. Võrdsusandmete mooduli küsimustele vastamiseks ja uuringu läbiviimiseks küsitakse osalejalt nõusolek.

Uuringu läbiviimisel töödeldakse võrdsusandmete mooduli vastuseid koos Eesti Sotsiaaluuringu raames kogutud andmetega (isiku antud vastused koos registriandmetega).

Andmetöötlus

Uuringu käigus kogutud andmeid töödeldakse ainult Statistikaameti turvalises töökeskkonnas.

Uuringu andmeid säilitatakse pseudonüümimise hetkest 5 aastat (kustutatakse hiljemalt 2031. a II kvartalis), et tagada kogutud andmete võrdlemine ka järgmiste Eesti Sotsiaaluuringu vastustega.

Kogutud andmed pseudonümiseeritakse Statistikaameti poolt enne analüüsi alustamist, pseudonümiseerimise võtit analüüsi läbiviijatele kättesaadavaks ei tehta. Analüüsi pseudonüümitud andmestikele on ligipääs vaid selleks määratud töö- ja sotsiaalvaldkonna analüütikutel.

Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne väljastamist Statistikaametis konfidentsiaalsuse kontrolli. Tulemused esitatakse statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 

Uuringus osaleja õigused

Uuringus osalenud inimesel on õigus vastutavalt töötlejalt nõuda juurdepääsu teda puudutavatele isikuandmetele, isikuandmete parandamist, isikuandmete hävitamist, isikuandmete töötlemise piiramist. Uuringus osalejal on õigus võtta nõusolek uuringu läbiviimiseks tagasi, pöördudes [email protected].

Pseudonüümimata isikuandmetele ligipääsu ja nende andmete töötlemise lõpetamist nõusoleku tagasivõtmisel on võimalik nõuda säilitustähtajal. Pseudonüümitud andmeid ei ole vastutaval töötlejal võimalik seostada konkreetse isikuga, seetõttu ei ole nendele andmetele võimalik tagada ligipääsu ega lõpetada  andmete töötlemist.

Uuringus osalejal on õigus esitada vastuväide enda isikuandmete töötlemisele. Vastutav töötleja kasutab andmeid üksnes uuringu läbiviimise eesmärkidel.

Uuringus osalejal on õigus isikuandmete töötlemise kohta esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile, pöörduda vastutava töötleja andmekaitseametniku poole või esitada kaebus halduskohtule.

Uuringus osalevate isikute suhtes ei tehta isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuseid ega profiilianalüüsi, mis võiksid mõjutada isiku õigusi ja kohustusi.

Andmekaitse tingimused ühes failis: 

Vähemusrühmade olukorra uuring_Isikuandmete töötlemise tingimused.pdf | 139.96 KB | pdf

_ _ _ _ _ _ _ _

Kontaktid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium:

Sotsiaalministeerium: 

Uuringu tellija ja vastutav töötleja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Töötukassa

Uuringu sisuline läbiviija ja volitatud töötleja: Rahvusvaheline Majanduskoostöö ja arenguorganisatsioon (Organisation for Economic Co-operation and Development, edaspidi OECD) ja Statistikaamet

Uuringu eesmärk:

Uuringu eesmärk on edendada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade (näiteks tervisepiirangutega või pikaajaliselt tööturult eemal olnud inimeste) võimalusi tööturule naasmiseks ja seal püsimiseks. Selleks viiakse läbi laiapõhjaline uuring, et kaardistada tööturule sisenemise ja tööturul püsimisega seotud barjääre, arvestades mh tervishoiu, sotsiaal- ja hariduse valdkonna meetmete kättesaadavusega. 

Seejärel kaardistatakse olemasolevate tööturumeetmete efektiivsust ja tehakse ettepanekuid teenuste sisu, teenuse osutajate kompetentsinõuete, tulemuspõhise rahastuse ja mudeli piloteerimise osas.

Tegu on 2021. aasta OECD ja Sotsiaalministeeriumiga koostöös läbi viidud uuringu „Improving the provision of active labour market policies in Estonia“ jätku-uuringuga.

Uuringut rahastatakse Euroopa Komisjoni tehnilise toe instrumendi kaudu, mille eesmärk on toetada reformide elluviimist liikmesriikides (Technical Support Instrument Programs, Regulation (EU) 2021/240). 

Uuringus kasutatavad isikuandmed:

Uurimisküsimustele vastamiseks kasutatakse juba olemasolevaid andmeid erinevatest andmekogudest ja andmestikest. Uusi andmeid uuringu raames ei koguta. Andmeandjad edastavad uuringus kasutatavad isikuandmed Statistikaametile, kes viib saadud andmed  pseudonümiseeritud kujule ning lisab andmetele uuringuks vajalikud Statistikaametil olemasolevad pseudonümiseeritud andmed. Statistikaamet teeb andmed pseudonümiseeritud kujul OECD-le uuringu läbiviimiseks kättesaadavaks Statistikaameti turvalises keskkonnas. Uuringu eesmärgi saavutamiseks hõlmatakse uuringusse andmed ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2025 ning uuringu keskmes on kõik 16–65-aastased tööealised inimesed. 

Uuringus kasutatakse järgmiste andmekogude ja andmestike andmeid:

  1. Töötukassa andmekogu andmed (registreeritud töötuse perioodide andmed, tööturuteenuste ja -toetuste andmed, hüvitiste ja toetuste andmed, osalise või puuduva töövõimega isikute töövõime kestuse ja ulatuse andmed, andmed erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kohta vähenenud töövõimega inimeste eest);

  2. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (puude, erihoolekande ja eestkoste andmed);

  3. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmed (kohaliku omavalitsuse poolt osutatavate teenuste  ja toetuste andmed);

  4. Tervisekassa andmekogu andmed (osutatud teenuste ja töövõimetuslehtede andmed);

  5. Retseptikeskuse andmed (väljakirjutatud retseptiravimite andmed);

  6. Töötamise registri andmed (töösuhete andmed);

  7. Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed (palgaandmed);

  8. Eesti hariduse infosüsteemi andmed (õpingute ja haridustaseme andmed);

  9. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmed (vangistuse andmed);

  10. Rahvastiku statistilise registri andmed perioodil (andmed emakeele, sünniriigi, residentsuse ja viimase riiki saabumise aasta kohta); 

  11. Rahvastikuregistri ja surma põhjuste registri andmed (andmed surmade kohta);

  12. EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli Statistikaameti sisendandmestiku andmed (tööealiste inimeste andmed tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade ning neil esinevate tööturule sisenemise ja seal püsimise takistuste väljaselgitamiseks ning nende tööturu olukorra hindamiseks ja võrdluseks tööturuga tugevalt seotud sihtrühmadega);

Täpsem andmekoosseis sh selle säilitustähtajad koos selgitustega on välja toodud Andmekaitse Inspektsioonile esitatud taotluses isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus, mille leiab Andmekaitse Inspektsiooni avalikust dokumendiregistrist.

Kooskõlastused uuringu läbiviimiseks ja uuringu läbiviimise õiguslik alus:

Uuringu läbiviimine on kooskõlastatud Andmekaitse Inspektsiooniga.
Uuringu läbiviimise õiguslikud alused on välja toodud Andmekaitse Inspektsioonile esitatud taotluses. Nimetatud taotluse ja Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastuse uuringu läbiviimiseks leiab Andmekaitse Inspektsiooni avalikust dokumendiregistrist.

Tulemuste avaldamine ja kasutamine:

Uuringuga tugevdatakse  suutlikkust pakkuda tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmadele tõhusamaid tööturuteenuseid. Uuringu tulemusena suudab Eesti Töötukassa pakkuda sihipärasemat, vähem killustatud ja tulemustele orienteeritud aktiivset tööturupoliitikat nii töötavatele kui ka töötutele ning rakendada uut allhanke korras osutatavate teenuste rahastamismudelit. Uuringu väljund on teaduslik üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele, st ei analüüsita ühtegi inimest individuaalselt ega eraldi.

Uuringu tulemusena:

  • tuvastatakse tööturu vaates tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad;

  • paraneb arusaam takistustest, mis tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmi tööturule sisenemisel ja seal püsimisel mõjutavad;

  • kaardistatakse olemasolevad erinevate valdkondade tugimeetmed, tuvastatakse nende omavahelised kattuvused ja lüngad ja koordineerimisega seotud murekohad;

  • esitatakse ettepanekud teenuste paremaks sihitamiseks ja sisseostetavate teenuste tulemuspõhise rahastamise raamistiku kujundamiseks;

  • töötatakse välja poliitikasoovitused, kuidas tõhustada abi osutamist koostöös (nt tervishoid, sotsiaalhoolekanne, haridus) ja tugevdada valdkondadevahelist koordineerimist.

Uuringu tulemusi jagatakse teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, kes püüavad parandada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade integreerimist tööturule ja täiendada avalikke tööturuasutusi lepinguliste teenustega. Eestist saadud õppetundides tõstetakse esile tulemuspõhiste lepingute ülesehitust ja rakendamist, tööhõive-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vahelist koordineerimist ning strateegiaid, mille eesmärk on jõuda inimesteni, kes on tööturuga nõrgalt seotud.

Uuringu eeldatav lõputähtaeg on september 2027. a.

Küsimuste korral: [email protected]

Uuringuga seoses on isikul õigus pöörduda vastutavate töötlejate andmekaitsespetsialistide poole aadressidel [email protected] või [email protected] või esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile või halduskohtule.

Uuringu tellija ja vastutav töötleja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Uuringu sisuline läbiviija ja volitatud töötleja: Volitatud töötlejad on Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ ja Eesti Töötukassa. 

Uuringu eesmärk

Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas kehtiv töövõime hindamise metoodika vastab taotlejate, töötukassa, ekspertarstide ja poliitikakujundajate vajadustele ning kuidas seda oleks võimalik parandada. Uuringus hinnatakse töövõime hindamise protsessi, taotlusvormi, otsuste ja eksperdiarvamuste arusaadavust, hindamispraktikat, töövõimet toetavate soovituste kasutamist ning automatiseerimise ja tehisintellekti kasutamise võimalusi.

Uuringu tulemusena töötatakse välja ettepanekud, kuidas muuta töövõime hindamise süsteem kasutajasõbralikumaks, metoodiliselt ühtlasemaks, halduslikult säästlikumaks ja paremini põhjendatuks. Ettepanekud annavad sisendi võimalike regulatiivsete, metoodiliste, korralduslike ja tehniliste muudatuste kavandamiseks.

Uuringu metoodika

  • Dokumendianalüüs, sh töövõime hindamise taotlusvormide, eksperdiarvamuste, otsuste ja vaide olemasolul vaideotsuste analüüs.
  • Intervjuud sidusrühmade ekspertidega, sh rakendusasutuste, ekspertarstide, poliitikakujundajate ja sotsiaalpartnerite esindajatega.
  • Intervjuud töövõime hindamist taotlenud inimestega, et kaardistada taotleja kasutajateekonda ja selgitada välja protsessi koormavad või ebaselged etapid.
  • Lahenduste väljatöötamine, mõjuanalüüs ja tulemuste valideerimine.

Uuringus töödeldavate isikuandmete liigid

Uuringus töödeldakse isikuandmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid kasutatakse vaid uuringu ettevalmistavas ja andmekogumise etapis: töövõime hindamist taotlenud inimeste ja sidusrühmade ekspertide valimi moodustamiseks, intervjuukutsete saatmiseks ning dokumendianalüüsis kasutatavate töövõime hindamise dokumentide valimi koostamiseks ja pseudonümiseerimiseks.

Töövõime hindamist taotlenud inimeste kontaktandmed intervjuukutsete saatmiseks

  • ees- ja perenimi;
  • e-posti aadress;
  • telefoninumber;
  • töövõime hindamise tulemus (osaline töövõime, puuduv töövõime või töövõime ei ole vähenenud);
  • taotluse täitmise viis (iseseisvalt või töötukassa töötaja abiga);
  • vaide olemasolu.

Sidusrühmade ekspertide kontaktandmed intervjuukutsete saatmiseks

  • ees- ja perenimi;
  • ametikoht või roll;
  • tööalane e-posti aadress.

Täidetud töövõime hindamise dokumentide analüüs

  • töövõime hindamise taotlusvorm;
  • töövõime hindamise eksperdiarvamus;
  • töövõime hindamise otsus;
  • vaide olemasolul vaideotsus;
  • juhtumi dokumentide omavaheline seos, et hinnata kasutajateekonda ning taotluse, eksperdiarvamuse ja otsuse vahelist seost.

Uuringus kasutatavad isikuandmed pärinevad Eesti Töötukassa andmekogust – töövõime hindamist taotlenud inimeste kontaktandmed valimi alusel ning töövõime hindamise protsessi täidetud dokumendid valimi alusel. Sidusrühmade ekspertide kontaktandmed pärinevad töötukassast ja avalikest andmetest. 

Valimi suurus ja periood

Töövõime hindamist taotlenud inimeste intervjuude jaoks kasutatakse kontaktandmeid inimeste kohta, kelle töövõime hindamise otsus on tehtud vahemikus 01.12.2025–30.04.2026. Kavandatav intervjuude arv on 15 inimest. Intervjuude läbiviimiseks moodustatakse 75 kontaktist tehniline varuvalim, mida kasutatakse üksnes planeeritud intervjuude arvu ja valimi mitmekesisuse saavutamiseks.

Täidetud töövõime hindamise dokumentide analüüsiks moodustatakse valim perioodil 01.01.2023–31.12.2025 esitatud töövõime hindamise taotlustest ja nendega seotud dokumentidest. Kavandatav valimi suurus on 1150 juhtumit.

Andmetöötlus

Andmeid analüüsitakse pseudonümiseeritud või üldistatud kujul. Uuringu tulemused esitatakse üldistatult ning selliselt, et üksikuid inimesi ei oleks võimalik tuvastada. Uuringu käigus ei tehta andmesubjektide suhtes individuaalseid otsuseid, ei hinnata konkreetsete inimeste töövõimet ega muudeta ühegi inimese õigusi või kohustusi.

Intervjuudes osalemine on vabatahtlik ja toimub teadliku nõusoleku alusel. Töövõime hindamist taotlenud inimeste intervjuudes küsitakse eraldi nõusolek ka intervjuus avaldatavate terviseandmete töötlemiseks uuringu eesmärgil. Inimene võib intervjuust loobuda või nõusoleku tagasi võtta talle selgitatud tingimustel.

Töövõime hindamise dokumendid pseudonümiseerib Eesti Töötukassa enne dokumentide Centarile edastamist. Seejärel viib Centar enne sisulist analüüsi läbi jääkriski minimeerimise, et vähendada võimalikult suures ulatuses isiku otsese või kaudse tuvastamise riski.

Pseudonümiseeritud ja jääkriski minimeerimise läbinud andmete tekstianalüüsiks võib kasutada organisatsiooni lepingulist ärikliendi tehisintellekti lahendust. Uuringus ei kasutata tehisintellekti ühegi inimese töövõime, õiguste, kohustuste, teenuste vajaduse ega muu individuaalse seisundi hindamiseks ning ühtegi järeldust ei tehta üksnes tehisintellekti väljundi põhjal.

Töövõime hindamist taotlenud inimeste kontaktandmete ja pseudonümiseeritud töövõime hindamise dokumentide edastamine töötukassalt Centarile toimub krüpteeritult. Andmeid saavad töödelda üksnes need Centari uurimisrühma liikmed, kellel on uuringuülesannete täitmiseks vajalik ligipääs.

Isikuandmete säilitamise aeg

  • Töövõime hindamist taotlenud inimeste intervjuude kontakteerumise andmestik ja koodivõti kustutatakse pärast intervjuude toimumist, eeldatavalt 31.12.2026.
  • Sidusrühmade ekspertide kontaktandmed kustutatakse pärast uuringu lõppu, eeldatavalt 2027. aasta I kvartalis.
  • Intervjuude helisalvestised kustutatakse pärast uuringu lõpparuande valmimist, hiljemalt 31.01.2027.
  • Töötukassalt saadud esialgselt pseudonümiseeritud töövõime hindamise dokumendid kustutatakse Centaris pärast jääkriski minimeerimist. Edasises analüüsis kasutatakse üksnes jääkriski minimeerimise läbinud analüüsimaterjali, mis kustutatakse pärast uuringu lõppu, eeldatavalt 2027. aasta I kvartalis.

Uuringus osaleja õigused

Uuringus osalejal on õigus nõuda juurdepääsu teda puudutavatele isikuandmetele, isikuandmete parandamist, kustutamist ja töötlemise piiramist ning esitada vastuväide isikuandmete töötlemisele. Nõusoleku alusel toimuva andmetöötluse puhul on inimesel õigus nõusolek tagasi võtta.

Osalemisest keeldumine, intervjuu katkestamine või nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta inimese töövõime hindamise otsust, töövõimetoetust, töötukassa teenuseid, tulevasi menetlusi ega muid õigusi või hüvesid.

Uuringus osaleval inimesel on õigus esitada isikuandmete töötlemise kohta kaebus Andmekaitse Inspektsioonile või pöörduda vastutava töötleja andmekaitsespetsialisti poole.

Kontaktid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar

Last updated: 30.09.2026

search block image