Sa oled siin

Valitsus arutab vanade elektrisüsteemide uuendamist

22.07.2015
Valitsus arutab neljapäeval võrgueeskirja muudatusi, mis näeb ette ligikaudu 10 000 Tallinna tarbija, 1930.–1960. aasta vahel rajatud majade elektripaigaldiste üleviimise kaasaegsele pingesüsteemile.
 
„Ajalooliselt on Tallinnas veel piirkonnad, mille elektrisüsteemid on kuni 85 aastat vanad. Et vähendada pingekõikumisi, elektrikatkestusi, elektriseadmete purunemist ning suurendada kodude ohutust, on arukas vanad seadmed ja juhtmed välja vahetada. Kokku võtab üleminek kokku 12 aastat ja põhiliselt puudutab see Põhja-Tallinna ning mõne kesklinna piirkonna vanemaid maju, kus tuleb elektriliine uuendada,“ ütles majandus- ja taristuminister Kristen Michal.
 
Minister lisas, et ümberehitustööde tegemiseks saavad korterelamute ja eramute elanikud juba praegu küsida Kredexilt toetust, mis on kuni 30 protsenti tööde maksumusest ja peaks katma suurema osa juhtmete maksumusest ning paigaldusest. Sel aastal on toetuste kogumaht 300 000 eurot.
 
„Täna on võrguettevõttel kohustus hoida töös paralleelselt kahte elektrivõrku, nii uut kui vana. Minnes igalpool üle kaasaegsele võrguühendusele, vähendab see kõikide Elektrilevi klientide võrguteenuse hinda ning vähendab elektrikadusid. Samuti on oluline ka ohutuse suurenemine – näiteks Tallinnas oli tulekahjude arv eelmisel aastal 456, millest umbes viiendik oli tingitud elektripaigaldise rikkest ning osa sellest ka vananenud juhtmestikust. Samuti ei saa kasutada vanades süsteemides ka rikkevoolukaitset, mis peaks inimese ohutuse tagama,“ rääkis Michal.
 
Elektritarbija saab võrguettevõtjalt teate, kui on valmisolek uue pingesüsteemi pakkumiseks ning seejärel on kolm aastat aega, et oma elektrisüsteemi uuendada. Täielik üleminek uuele pingesüsteemile toimub 12 aasta jooksul. Majavälised tööd viib läbi Elektrilevi ning kliendid selle eest tasuma ei pea. Elektriarvesteid ei pea samuti elektritarbijad ise välja vahetama.
 
Taust:
 
Võrgueeskirja muudatused
Valitsus kinnitab võrgueeskirja muudatused, mis näeb ette ligikaudu 10 000 Tallinna tarbija elektripaigaldiste* üleviimise kaasaegsele pingesüsteemile. Eelnevalt moderniseerib Elektrilevi maja välised võrgud ja seadmed ning oleks mõistlik, kui sama teeks ka tarbijad majas sees.
 
Uue pingesüsteemi eelised
Vahetades aegunud süsteemi uue vastu, väheneb oluliselt elektrikatkestuste arv. Uus pingesüsteem võimaldab tarbijat varustada erinevatest alajaamadest, näiteks kui üks alajaam lülitub välja, lülitatakse tarbija teisele alajaamale. 
Uus pingesüsteem võimaldab kasutada tänapäevaseid ja võimsamaid elektriseadmeid ja saab kasutada kolmefaasilisi elektriseadmeid. 
Pingekõikumise probleemid vähenevad, sest uued kaabelliinid on suure ristlõikega ning võrk on ehitatud ringtoite skeemi järgi.
Uue liinipinge ja renoveeritud majasisese elektrivõrgu korral väheneb elektri- ja tuleõnnetuste oht. Tallinnas tulekahjude arv hoonetes oli eelmisel aastal 456, millest umbes viiendik on tingitud elektripaigaldise rikkest.
 
Millal ja kes peavad liituma
Vana pingesüsteem ehitati välja 1930.–1960. aastatel ja on ajalooliselt olemas ainult Tallinnas. Selliseid hooneid on hetkel 1491 (liitumispunkti) ehk 10 560 tarbijat (korterite arvu arvestades). Enamik hoonetest asub Põhja-Tallinnas, aga on  ka eramud valdavalt Järvevana tee vahetus läheduses. Suuremad kortermajad asuvad ka Gonsiori, Kreutzwaldi, Raua ja Väike-Ameerika tänavatel. Täpsemat infot saab Elektrilevilt.
Tarbija kohustub tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse hiljemalt kolme aasta jooksul pärast võrguettevõtjalt teate saamist. Kui näiteks teatis tuleb alles viie aasta pärast, siis sellele lisandub kolm aastat. Mõistagi võib ka kohe renoveerimisega alustada. Täielik üleminek uuele pingesüsteemile toimub hiljemalt 12 aasta jooksul.
Viimastel aastatel on elektrisüsteem korrastatud keskmiselt umbes sajas hoones aastas.
 
Palju see maksab
Vana pingesüsteemiga piirkondades on tüüpilise 6 korteriga elamu puhul tööde hinnanguline maksumus 1500–3000 eurot. Kui näiteks arvestada tööde kogumaksumuseks maja kohta 2000 eurot, jagada see ära kuue korteri peale ja lahutada maha Kredexi toetus, on väljaminek korteri kohta umbes 230 eurot. Eramu puhul on väljaminek suurusjärgus 1000–2000 eurot. Korterisiseseid elektripaigaldisi ei pea tingimata välja vahetama, kuid paljudel juhtudel on see soovituslik. 
Alates 27. aprillist 2015 on võimalik KredExist taotleda elektrisüsteemi renoveerimise toetust. Toetuse määr on kuni 30 protsenti toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest. Sel aastal on toetuse maht 300 000 eurot.
Elektrisüsteemide seisukord on kindlasti oluline ka kinnisvara väärtuse hindamisel. 
 
Kahe võrgu üleval hoidmine on ebaefektiivne
Võrguettevõtjal on täna kohustus hoida töös kahte paralleelvõrku, mis on ebaefektiivne ja tõstab võrgutasusid kõigile tarbijatele (kokku ca pool miljonit klienti). Vana süsteemi edasine ülalpidamine nõuaks lähiaastatel Elektrilevilt investeeringuid 22 miljoni euro ulatuses. Energiasääst vana süsteemi likvideerimisel oleks 3,2 GW/h aastas (üle 100 000 euro) ja samuti väheneb CO2 leke.
 
* elektripaigaldis – kortermaja puhul on silmas peetud majas sees ühiskasutuses olevaid juhtmeid, kaitsmeid jne. Voolumõõtja asjasse ei puutu, need vahetatakse kaugloetavate vastu ümber võrguettevõtja poolt vastavalt graafikule. Vajadus juhtmete vahetamiseks korterisse pääseda puudub.
 
Lisa:
 
Kredexi tingimused:
Taotlejaks on Tallinna linna korteriühistud ja –ühisused ning väikeelamute omanikud, kelle elamuid varustatakse elektriga vanal pingesüsteemil, mis asuvad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas.
 
Meetmega on abikõlblikud järgmiste tegevustega seotud kulud:
• Ehitustööd vanal pingesüsteemil olevate korterelamu elektripaigaldiste üldosa asendamiseks nõuetekohase uue pingesüsteemi vastu, sealhulgas: maanduse, peajaotuskilbi ja magistraalkaablite ehitamine kuni korteriteni; üldvalgustuse toitekaablite ehitamine koridori ja keldri üldvalgustuse toite väljaehitamiseks valgusteid asendamata; korterite elektripaigaldiste ühendamine elektripaigaldise üldosaga senistes ühenduskohtades; arvestite teisaldamine korteritest üldkasutatavasse ruumi (erijuhtudel teisaldamist ei toimu, kui puudub nende paigaldamiseks vaba pind).
• Ehitustööd vanal pingesüsteemil oleva väikeelamu peajaotuskilbi ja maanduse asendamiseks nõuetekohase pingesüsteemi vastu.
• Ehitustööde läbiviimiseks vajaliku elektriprojekti koostamisega seotud kulu juhul, kui ehitustööd teostatakse sama toetuse taotluse raames.
 
Maksimaalne võimalik toetussumma taotleja kohta on:
• Korterelamu puhul kuni 200 eurot korteri kohta
• Väikeelamu puhul kuni 800 eurot
Toetuse määr on kuni 30% toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest. 
Meetmega on taotlejal kohustus teostada toetatavad tegevused 8 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Toetust eraldatakse jooksvalt kuni meetme eelarveliste vahendite ammendumiseni.
 
Peamised nõuded taotlejale
• Väikeelamu puhul olema kinnistusraamatusse kantud kinnisasja füüsilisest isikust omanik, ühis- või kaasomandis olevate kinnisasjade puhul füüsilistest isikutest omanike volitatud esindaja;
• Korteriühistu, elamuühistu ja korteriühisuse puhul omama kehtivat üldkoosoleku otsust rekonstrueerimistööde teostamise kohta;
• Olema otseselt vastutav projekti ettevalmistamise ja juhtimise eest, mitte tegutsema vahendajana;
• Toetuse saamisel tagama omafinantseeringu vähemalt 70%
 

Veel uudiseid samal teemal

19.12.2019|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Valitsus näitas rohelist tuld kolme meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamiseks

Valitsus kinnitas täna hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise kolme meretuulepargi rajamiseks Liivi lahte.

18.12.2019|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Biokomponendi lisamine kütustele muutub paindlikumaks

Valitsus kinnitas täna vedelkütuse seaduse eelnõu, mis muudab järgmise aasta kevadest bensiini ja diislikütusesse biokomponendi lisamise tanklatele paindlikumaks.