Sa oled siin

Ühisturunduse toetus muutub ettevõtjatele senisest kättesaadavamaks

15.04.2009

Ühisturunduse toetuse taotlemise tingimused muutusid ettevõtjate jaoks soodsamaks ning samuti tõusis toetuse maksimaalne summa miljoni kroonini.

12. aprillil jõustunud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi määruse „Ühisturunduse toetuse tingimused ja kord“ muudatused lubavad nüüdsest toetuse taotlejana osaleda ka äriühingutel. Ettevõtluse tugiorganisatsioonid (näiteks erialaliidud, erialaseltsid, teadus-arenduskeskused jne) saavad osaleda kasusaajatena.
Varem oli õigus ühisturunduse projektide esitamiseks vaid ettevõtluse tugiorganisatsioonidel, mis aga ei ole ennast  õigustanud.  Senine praktika on näidanud ettevõtluse tugiorganisatsioonide vähest aktiivsust ühisturunduse alaste projektitaotluste koostamisel, mistõttu on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) positiivse rahastamisotsuse saanud projekte olnud seni vähe. Sisseviidud  muudatused peaksid kaasa aitama toetuse taotlemise aktiivsuse tõusule.

Ühisturunduse toetusi rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest ning toetuse andmise eesmärk on Eesti eksportivate ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine välisturgudel ühisturundustegevuse toetamise kaudu.  Muuhulgas toetatakse sihtturgudele suunatud turundusürituste läbiviimist välisriigis või Eestis, projektiga seotud seminaride, infopäevade ja ümarlaudade korraldamist kasusaajatele, info- ja reklaammaterjalide valmistamist ja tellimist.

Laiendatud on toetavate tegevuste ringi – uue tegevusena on aktsepteeritav püsiekspositsiooni eksponeerimine sihtturul ning ühes sellega on lisandunud täiendavalt lubatavad abikõlblikud kulud – näitusepinna rent, stendi kujunduse ja teostuse kulu, näituseboksi sisustuse rent, tootenäidiste transport välisriiki ja tagasi, tootenäidiste kindlustus.
Samuti saab nüüd toetust taotleda projektis osalejate päevarahade kulude katmiseks sihtturgude külastamisel. Taotlejate tegevust hõlbustab kindlasti ka fakt, et nüüdsest on ühisturunduse projekti puhul nõutav minimaalselt kolme kasusaaja olemasolu varasema nelja asemel.

Toetuse maksimaalne suurus tõusis varasemalt 700 000 kroonilt 1 000 000 kroonile ning minimaalset määra langetati 50 000 kroonilt 40 000 kroonile. Toetust antakse kuni 50% ulatuses projekti üldmaksumusest ja projekti maksimaalne kestvus pikenes 24 kuuni.

Uus kord laiendab oluliselt potentsiaalsete taotlejate ringi  - nüüdsest võivad toetust taotlema tulla ka elektrienergia-, gaasi-, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamisega tegelevad ettevõtted ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ning saastekäitluse vallas tegutsevad ettevõtted.

Taotleja jaoks on lihtsamini mõistetavamaks muutunud määruses sätestatud projektide hindamiskriteeriumid – kriteeriumite arvu on vähendatud ning need on paremini mõistetavad.