Sa oled siin

Transpordi arengukava aitab suurendada majanduse konkurentsivõimet

05.12.2013

Valitsus esitas neljapäeval Riigikogule kinnitamiseks Eesti transpordi arengukava aastateks 2014-2020, mille eesmärk on Eestis mugavamate, kiiremate ja ohutumate liikumisvõimaluste arendamine, et suurendada majanduse konkurentivõimet ja inimeste heaolu.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on riik teinud viimastel aastatel transporti suuri investeeringuid, näiteks Kose-Aruvalla teelõik ja Tartu ümbersõit, uute rongide soetamine, sadamate arendamine jne. „Aga me peame astuma sammu edasi, et luua transpordis ühtne tervik, ühendama omavahel teed, sadamad, raudteed, lennujaamad ning seda ka infotehnoloogilises võtmes.“

Eesti konkurentsivõime sõltub ministri sõnul suuresti sellest, kui ligipääsetavad väljastpoolt tulijatele me oleme ja milline taristu meil on. „Aga samavõrra oluline on ka väiksemate regionaalsete transpordiobjektide arendamine, et tagada tasakaal kogu riigis,“ lisas ta.

Transpordi arengukava eesmärgid aastaks 2020:

Liiklus on muutunud oluliselt ohutumaks. Kolme aasta keskmine liikluses hukkunute arv on väiksem kui 50. Pikemas perspektiivis liigutakse selle poole, et liikluses ei hukkuks ühtegi inimest.

Maakasutuse ja transpordi planeerimine on integreeritud. Läbi infotehnoloogia arenduste on kasvanud kaugtöötamise ja avalike teenuste kättesaadavuse võimalused. Seetõttu on vähenenud sundliikumine ja tühisõidud.

Linnade liikuvuse planeerimine lähtub eelkõige parema elukeskkonna kujundamisest. Ellu on viidud esimesed projektid, tänu millele on suurenenud jalgsi ja jalgrattaga liikumise ning ühistranspordi kasutamise osakaal. Transpordirajatised, veerem ja teenused on muutunud nii kohalikele inimestele kui ka Eesti külalistele kasutajasõbralikumaks ning rikastavad elukeskkonda.

Eesti suhteline hajaasustus tingib selle, et maanteetranspordil on oluline roll üleriigiliste ühenduste tagamisel ja see tähendab vajadust korras teedevõrgu ja sujuva liikluse järele. TEN-T võrgustikku kuuluvatel maanteede on liiklemise sujuvus suurenenud ja vähenenud on halvas seisukorras oleva teedevõrgu osakaal. Maanteedevõrk moodustab kvaliteedi mõttes ühtlasema terviku.

Olemasolevas reisirongiliikluse areaalis on suurendatud ühenduskiirusi ja väljumiste arvu ning rongireisijate arv on kasvanud ligi kaks korda. Rongiliiklust täiendab kvaliteetne linnadevaheline bussiliiklus, mis toimib valdavalt kommertsalustel.

Transpordi negatiivsete keskkonnamõjude kasv on aeglustunud. Seda eelkõige tänu maanteetranspordis tehtud edusammudele uute tehnoloogiate kasutamisel ja autokasutuse osatähtsuse vähenemisele.

Taastuvenergial sõitvate ja ökonoomsemate sõidukite osakaal on tõusnud. Peamiseks alternatiivseks kütuseks on Eestis kodumaisest biomassist ja jäätmetest toodetud biometaan. Lisaks transpordi keskkonnasäästlikumaks muutmisele loob kodumaise energia tootmine uusi töökohti.

Paranenud on rongiühendused Läti ja Venemaaga ning tagatud on lennuühendused Eesti jaoks oluliste kaubanduspartneritega. Alustatud on Rail Balticu raudteeühenduse ehitusega. Peterburiga ühenduse aeg on alla viie tunni. Arvestades, et Rail Baltic hakkab kulgema läbi Pärnu on, Lõuna-Eesti arengut silmas pidades loodud otseühendus Tartu ja Riia vahel.

Logistika- ja transiidisektori lisandväärtus on tõusnud. Mahukaupade kõrval on suurenenud kõrgema lisandväärtusega kaupade transport ja neile Eestis lisandväärtuse andmine. Selleks arendatakse sadamate juures või nendega hästi ühendatud kohtades logistika- ja tööstusparke.

Arengukava väljatöötamises osalesid ka Siseministeerium, Põllumajandusministeerium, Välisministeerium, Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, riigikantselei ning paljud huvigrupid.