Sa oled siin

Tõhusaim viis kasvuhoonegaaside vähendamiseks on muuta elektritootmist

27.04.2018

Baltimaade energiamajanduse tulevikustsenaariumide aruande tulemused näitasid, et majanduslikult kõige tõhusam viis kasvuhoonegaaside piiramiseks on rakendada meetmeid elektritootmises. Kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine transpordi- ja ehitussektorites oleks uuringu järgi tunduvalt kulukam.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis eile tutvustatud uuring hindas muutuseid Baltimaade energiatootmises ja -kasutuses erinevate kliima- ja energiapoliitika eesmärkide korral 2050. aastani. Uuriti suundumusi elektri tootmises ja tarbimises, kaugküttes, hoonete, transpordi ja tööstuse energiavajaduses. Lisaks hinnati, kuidas need arengud mõjutavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid energiamajanduses tulevikus.

Energeetika asekantsler Ando Leppimani sõnul on üks paljulubavamaid viise kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks suurem elektri ja biokütuste kasutamine transpordis. „Elektrit tuleks toota kasvuhoonegaase õhku mitte paiskavate tootmisviiside abil. See tähendab enamasti taastuvenergia allikate laialdasemat kasutuselevõttu,“ ütles ta.

„Nii Eestis kui ka Lätis ja Leedus saame taastuvenergia eesmärke saavutada kasutades kohalikke taastuvaid energiaallikaid. Taastuvenergia osakaalu tõstmiseks on majanduslikult kõige efektiivsemad viisid energiatõhususe meetmete rakendamine, tuuleenergia ja biomassi kasutamine, soojuspumpade rakendamine küttelahendustes ning päikeseenergia võimaluste rakendamine,“ kommenteeris Leppiman kasvuhoonegaaside vähendamise võimalusi.

Elektrivajadus Baltimaades kasvab uuringu põhjal järgneva 15 aasta jooksul 17-27 protsenti ning 2050. aastaks prognoositakse elektrivajaduse kasvu üle 60 protsendi. Tarbimise kasv on tingitud elektriautode suuremast levikust, tööstuse arengust ning soojuspumpade ulatuslikumast kasutamisest.

„Elektrivajadus erinevates majandusharudes kasvab igal juhul. Kui me ei võta kasutusele taastuvaid energiaallikaid, siis alternatiiviks on elektriimport teistest regioonidest,“ ütles Leppiman.

Ulatuslikuma taastuvate energiaallikate rakendamise majandusmõju hindab uuring tagasihoidlikuks. Energiasüsteemi iga-aastased kulud suureneksid Eestis 2030. aastaks summa võrra, mis moodustab kuni 0,2% sisemajanduse koguproduktist.

Uuringu autorid olid Soome teadus- ja tehnoloogia uurimiskeskus VTT ja Taani ettevõte Ea Energy Analyses, uuringu läbiviimist rahastas valdavalt Põhjamaade energeetika-alaste uuringute keskus Nordic Energy Research.

Uuringu ja selle lisamaterjalidega saab tutvuda siin: http://www.nordicenergy.org/project/bente/.

Veel uudiseid samal teemal

27.02.2020|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Aas: energeetikasektor tuleb ümber kujundada vastutustundlikult

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles neljapäeval Euroopa Liidu konkurentsi eest vastutavate ministrite kohtumisel, et energeetikasektor peab muutuma, aga kannatada ei tohi inimeste töökohad ja energia varustuskindlus.

Puit. Foto autor: Zuzana Kacerova (Unsplash)
27.02.2020|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Elektrituruseadus suurendab biomassi osakaalu Eesti elektritootmises

Valitsus kinnitas täna elektrituruseaduse muudatused, et suurendada biomassi osakaalu Eesti energiaportfellis ja muuta taastuvenergia tootmise vähempakkumiste regulatsioone paindlikumaks.