Sa oled siin

Tarbijate kindlustunne, palgakasv ja aeglustuv hinnatõus viisid jaemüügi kõrgustesse

02.12.2013

Kiire reaalpalga kasv ja oluliselt aeglustunud inflatsioon tõid oktoobrikuus kaasa jaemüügi laiapõhjalise kasvu.

Jaemüügisektoril on jätkuvalt head ajad. Aastaga on kasvanud palgad ja suurenenud hõivatute arv, mis on loonud tugeva baasi sisekaubanduse kasvuks. Samuti annab tuge inflatsiooni aeglustumine, seda eriti toidukaupades, mis oktoobris aastases võrdluses kallinesid 1,7% ja kuises võrdluses odavnesid 0,2%.

Samal ajal jätkab rekordite tegemist kodumajapidamiste hoiuste jääk, mis läheneb juba 5 miljardile eurole. Kuigi hoiuseintressid on endiselt madalad, eelistatakse oma sääste tarbimise või investeerimise asemel pangakontol hoida. Samas on laenudes tekkimas väike trendimuutus – kui tänavu kevadeni kodumajapidamiste laenujääk stabiilselt vähenes, siis nüüd on see hakanud jälle vaikselt kasvama. Esialgu on kasv tulnud peamiselt eluasemelaenudest, kuid ka tarbimislaenudes on jäägi vähenemine peatunud ning saavutatud stabiilne tase. Seega on tarbija muutunud julgemaks ning finantsiline kindlus on piisav, et alustada jälle tarbimist oma tuleviku sissetulekute arvel.

Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük 4%, mis oli kaks korda kiirem kasv kui septembris. Väga tugev müügi kasv jätkus majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüjatel, kelle müügimaht suurenes aastaga 22%. Positiivne on näha, et pärast neli kuud kestnud langust suurenes müügimaht ka tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete segmendis, kus müük suurenes aastaga 5% võrra. Jätkuvalt näitab kiiret kasvu jaemüük posti või interneti teel, mis suurenes aastaga 28%. Selle segmendi osakaal kogu jaemüügis on praegu küll veel väga madal ning online-kaubandus on võrreldes teiste OECD riikidega Eestis suhteliselt vähe arenenud, kuid tõenäoliselt hakkavad inimesed lähiaastatel ostude tegemiseks üha rohkem kasutama ka internetis pakutavaid võimalusi.

Sõidukikaubanduses suurenesid müügimahud oktoobris 10%, mis oli eelnenud kuude keskmisest mõnevõrra aeglasem. Peamiseks vedajaks osutus sõidukite ja nende lisaseadmete müük, mis suurenes 12%, remondis ja hoolduses kahanesid mahud 38% võrra. Mootorikütuse jaemüük suurenes oktoobris mullusega võrreldes 2%, olles samal ajal 7,6% odavam.

Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter oli novembris võrreldes aastatagusega mõne punkti võrra madalam. Oluliselt nõrgemaks hinnati müüki viimasel kolmel kuul, kuid järgnevate kuude suhtes oldi positiivsemalt meelestatud. Samas oli tarbijate kindlustunne novembris aastatagusega võrreldes oluliselt kõrgem. Aastaga on tunduvalt paranenud tarbijate hinnangud nii riigi kui ka enda majanduslikule olukorrale.

Hetkel on olukord kaupmeestele soodne, kuid sellegipoolest ei tasuks liiga julgeks minna. Praegune kiire palgakasv, mis on tulnud suuresti kasumite arvel, ilmselt sellises tempos ei jätku. Samuti teeb mõnevõrra ettevaatlikuks hõive statistika, kus kolmandas kvartalis oli hõivatute arv väiksem kui teises, kuigi ajalooliselt on kolmandas kvartalis hõive peaaegu alati kasvanud. Seega järgnevatel kuudel on oodata senise trendi jätkumist, kuid pikema prognoosi puhul võiks jääda pigem ettevaatlikuks.

2013. aasta oktoobris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 395 miljoni euroni, suurenedes aastaga 7%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna suurenes müük võrreldes augustiga 1%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 475 miljonit eurot, kasvades aastaga 5%.

Peamisteks vedajateks olid oktoobris ehitus- ja kodukaubad, kuid kasv kiirenes ka rõivaste ja toiduainete segmentides. Järgnevatel kuudel on oodata sarnase trendi jätkumist, kuid jaemüügikasv jääb aastases võrdluses pigem 5–6 protsendi tasemele, püsides seejuures Euroopa Liidu keskmisest oluliselt kiiremana.