Sa oled siin

Taas kiirenes kasv jaemüügis

31.07.2014
Jaemüügi kasv kiirenes juunis peale mõningast rahunemist maikuus. Peamisteks kasvu edendajateks olid erinevad tööstuskaubad. 2014.aasta esimesel poolaastal on Eesti püsinud stabiilselt Euroopa Liidu kiirema jaekaubanduse kasvuga riikide hulgas. Järgnevatel kuudel on oodata kasvu jätkumist, kuid võimalik, et veidi aeglasemas tempos.

2014. aasta juunis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 428 miljoni euroni, kasvades aastaga seitse protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 506 miljonit eurot, kasvades aastaga üheksa protsenti.

Kuigi hetkel on jaemüügi kasv kiire, siis tuleviku suhtes tuleks sellegipoolest ettevaatlik olla. Üheks oluliseks kliendigrupiks Eesti kaupmeestele on nii Soome kui ka Vene turistid, kuid hetkel ei näita kummagi riigi majandus erilisi kasvumärke. Soomes langes jaemüügimaht juunis esialgsetel andmetel 1,7 protsenti ning võimalik, et mõne aja pärast hakkab vähenema ka soomlaste Eestis kulutatud raha hulk. Ida- ja Kagu-Eestis on jällegi probleemiks rubla nõrgenemine, mis vähendab Venemaalt saabunud turistide hulka ja ostuvõimet. Seni on läinud hästi ja eestlaste sissetulekud on kasvanud piisavalt kiiresti, et naaberriikidest tulevaid mõjusid pehmendada, kuid mõne aja pärast võivad ka need asjaolud hakata sektorit tugevamalt mõjutama.

Suurematest kaubagruppidest kiirenes toidukaupade müük kolm protsenti, mis oli esimese poolaasta keskmisest mõnevõrra aeglasem. Samas, kui võtta arvesse juuni kehva ilma, mis tõenäoliselt vähendas inimeste pühadeaegset tarbimist, on tegu korraliku tulemusega. Juuli soodsat ilma arvestades on tõenäoline, et jookide toel näitab toidukaupade müük jälle kiiremat kasvu.

Väga tugev müügi kasv jätkus tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüüjatel, kelle müügimaht suurenes aastaga 19 protsenti. Seejuures majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüügi segmendis suurenes müük aastaga 18 protsendi võrra, mis oli eelmisest kuust oluliselt kiirem. Jätkuvalt näitas kiiret kasvu jaemüük posti või interneti teel, mis suurenes aastaga 25 protsenti. Näha on, et väljaspool suuremaid kaubanduskeskusi tehtavate ostude puhul eelistab tarbija üha enam turule interneti võimalusi.

Sõidukikaubanduses suurenesid müügimahud viis protsenti, mis oli küll eelmisest kuust kiirem, kuid aasta algusega võrreldes aeglane kasv. Peamiseks mõjutajaks osutus sõidukite ja nende lisaseadmete müük, mis kasvas neli protsenti, remondis ja hoolduses suurenesid mahud 68 protsendi võrra. Mootorikütuse jaemüügi maht suurenes aastaga neli protsenti, mis oli viimase viie kuu kiireim tempo. Mullusest kõrgem hind aitas mootorikütuse müüjate müügitulu kasvatada ligi üheksa protsendi võrra. Laiemalt vaadates on kütuse müügi kasv positiivne näitaja, kuna ühest küljest võib seda põhjustada majanduse aktiivsuse suurenemine ning teisalt salakütuse turuosa vähenemine.

Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter oli juulis võrreldes aastatagusega ühe punkti võrra madalam. Keskmisest rohkem langesid kaupmeeste ootused hindade kasvule. Tarbijate kindlustunne oli juulis tunduvalt kõrgem aastatagusest. Oluliselt paranesid hinnangud ja ootused nii enda kui ka riigi majanduslikule olukorrale ning säästudele.

Järgnevatel kuudel on oodata jaekaubanduses kasvu jätkumist, kuid mitte nii kiires tempos kui juunis. Globaalne olukord on keeruline, kuid nii kaua, kui tööpuudus jääb madalaks ning palgakasv oluliselt ei aeglustu, pole ka põhjust sisekaubanduse arenguid negatiivse pilguga vaadata.