Sa oled siin

Simson: Tallinna-Helsingi tunneli areng eeldab eraettevõtjate ning riikide vahelist koostööd

11.02.2019
Tänane kohtumine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Tänane kohtumine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson kohtus täna Finest Bay Area Development OY esindaja Peter Vesterbackaga, et tutvuda Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli projekti hetkeolukorraga ning võimalike järgmiste sammudega. MKM on seisukohal, et Eesti ja Soome vahelise raudteetunnel on riiklikult oluline projekt.

„Vesterbacka veetav projekt on kahtlemata intrigeeriv, kuid me näeme sellel veel mitmeid lahtiseid otsi, mille osas on loomulikult küsimusi. Näiteks on meie jaoks tähtis, et lisaks Tallinnas Ülemistel asuva peatuskoha asukohale, peaks ühe alternatiivina kaaluma ka lisapeatuskohta Tallinna kesklinnas. Projekti eestvedajate kinnitusel on see võimalus olemas ning erinevaid alternatiive kaalutakse,“ rääkis Simsoni ja lisas: „On selge, et Tallinna-Helsingi vaheline tunnel oleks mõlemale riigile kasulik ning võimaldaks meie pealinnade lennujaamu ühendada nii, et tulevikus saaks nende vahel ligikaudu 20 minutiga reisida.“
Planeeringuala hõlmab endas nelja erinevat tunneli trassivarianti, mille hulgast valitakse planeeringu käigus sobivaim. Lisaks tunnelile näeb Vesterbacka plaan ette ka kahe tehissaare rajamist, millest üks asub Soome ning teine Eesti territoriaalvetes.

„Finest Bay Area projekti taotluses on märgitud, et tehissaare juurde võidakse rajada ka püsiv süvasadam koos laevatee ja sadamakaiga. Kuna taotluses puudub meie hinnangul selgitus, miks sellist süvasadamat on vaja ning milleks seda kavatsetakse kasutada, uurisime Vesterbackalt ka antud võimaluse kohta. Nende selgitustest jäi hetkel arusaam, et peetakse silmas Soome poolel olevat tehissaart, kuhu arendajatel on plaanis rajada elukohad 50 000 inimesele ning hotellikohad 10 000 inimesele,“ selgitas majandus- ja taristuminister.

Veel tundis minister tänasel kohtumisel huvi tunneli potentsiaalsete reisijate arvu vastu, sest varasemad uuringud ja Vesterbacka projekti mahud erinevad märgatavalt.

„Nagu mainitud, on antud projektil mitmeid lahtiseid otsi, kuid see on projekti tänases faasis arusaadav. Sellised kohtumised, nagu oli meil täna Peter Vesterbackaga, on aga projekti edasise arengu nimel ääretult vajalikud,“ lõpetas Kadri Simson.

Veel uudiseid samal teemal

Tallinna ringraudtee võimalikud koridorid
21.08.2019|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Aas: Rail Baltic peab arvestama potentsiaalse Tallinna ringraudteega

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis Rail Baltic Estoniale suunise arvestada Harju maakonnaplaneeringus 2030+ toodud perspektiivse põhimõttelise lõunapoolse raudteekoridori ruumivajadusega, et säiliks Tallinna lähipiirkonnas ida-läänesuunalise reisirongiliikluse arendamiseks kaks võimalikku raudteekoridori.

Rail Baltic
17.06.2019|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Analüüs: Rail Balticu kaubavedudel on potentsiaali Aadria-suunalisel koridoril

Majandusteadlase Erik Terki eestvedamisel valmis analüüs, kus hinnati raudteevedude pikaajalist konkurentsivõimet teiste transpordiliikidega ja Rail Balticu ühendumise perspektiive teiste, meist geograafiliselt kaugemal asuvate transpordikanalitega.