Sa oled siin

Seadusemuudatus panustab Eesti energiajulgeolekusse

07.08.2019

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastusele saadetud elektrituruseaduse muudatuste eelnõu panustab Eesti energiajulgeolekusse ja Narva linna kaugkütte hinna stabiilsusesse.

„Elektrituruseaduse muutmise eesmärk on suurendada taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel konkurentsi, vähendada fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ning parandada Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas. „Mitmekesisus energeetikas aitab samuti kaasa töökohtade säilitamisele Eesti energeetikasektoris,“ lisas ta.

Kehtiva regulatsiooniga tohib siseriikliku taastuvenergia eesmärgi täitmise vähempakkumisel osaleda vaid tootmisseade, mis ei ole enne vähempakkumist elektrienergiat tootnud. Kavandatava muudatusega soovitakse need piirangud kaotada, et motiveerida olemasolevaid tootjaid kasutama edaspidi elektritootmisel fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid.

Majandus- ja taristuministri sõnul saaks planeeritava elektrituruseaduse muudatusega hakata põlevkivielektrijaamades lisaks põlevkivile kasutama ka biomassi, mis on keskkonnasõbralik ning mille eest ei pea maksma CO2 tasu. „Ühtlasi vähendaks see ka hinnasurvet Narva linna soojusvarustusele,“ lausus ta.

Kuna põlevkivist elektri tootmine on väga süsinikumahukas, siis seoses CO2 heitkoguste hinna mitmekordistumisega on oluliselt kahanenud põlevkivielektrijaamade konkurentsivõime elektriturul, mis omakorda mõjutab ka Eesti energiajulgeolekut. Tekkinud olukorras ei ole tagatud riigisiseselt piisav elektrienergia tootmine ning elektrienergiaga varustamise kindlus sõltub osaliselt teiste riikidega ühendatavatest ülekandeliinidest. Muudatused suurendavad ennekõike madala kvaliteediga biomassi nagu raiejäätmete või ehituspuidu jäätmete kasutamist kodumaises energiasektoris. Eelnõuga lisatakse regulatsiooni makstava toetuse lagi ning piiratakse toetuse maksmise perioodi, mis välistavad kaugkütte hinnatõusu ning negatiivsed kõrvalmõjud teistele biomassi kasutavale majandusharudele.

Energiajulgeoleku tagamiseks seatakse seadusemuudatusega sisse ka täpsem regulatsioon kolmandatest riikidest elektriimpordi võimaliku mõju leevendamiseks Eesti elektrienergia tootmise jätkusuutlikkusele.

Perioodil 2017-2019 on Euroopa Liidu sisestel enampakkumistel CO2 heitkoguste ühiku hind mitmekordistunud (viimased kauplemishinnad tasemel 29 €/t), kuid samal perioodil on elektrienergia turuhind püsinud stabiilne.

Veel uudiseid samal teemal

EL energeetikaministrite kohtumine Brüsselis 4. detsembril 2019.
04.12.2019|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Aas tegi EL-i ministritele ettepaneku vabastada roheinvesteeringud karmidest eelarvenõuetest

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tegi kolmapäeval Brüsselis Euroopa Liidu energeetikaministrite kohtumisel ettepaneku vabastada kliimaneutraalsuse saavutamiseks tehtavad investeeringud eelarve tasakaalu nõuetest.

Foto: Erik Riikoja
19.11.2019|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riik kuulutas välja Eesti esimese taastuvelektri vähempakkumise

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas allkirjastas Eesti esimese taastuvelektri vähemapakkumise vooru.