Sa oled siin

Riiklikud e-teenused muutuvad kasutajasõbralikumaks

24.11.2018
Foto: Annika Haas/Toolbox Estonia
Foto: Annika Haas/Toolbox Estonia

Valitsuses heakskiidu pälvinud uuendatud Eesti infoühiskonna arengukava ja küberturvalisuse strateegia peamisteks sihtideks on muuta riigi e-teenused kasutajasõbralikumaks, hoogustada tehisintellekti rakenduste kasutuselevõttu ning tagada kaitse küberohtude eest. Infoühiskonna arengukava uuendati koostöös teiste riigiasutuste, ettevõtjate ja vabakonnaga.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on arengukava aluseks edasisele tööle riigi ja kodanike vahelise suhtluse paremaks korraldamiseks. „Meie eesmärk ongi muuta riigiga suhtlemise kogemus võimalikult mugavaks ja kasutajasõbralikuks,“ kommenteeris Tammist.

Juba kahe aasta pärast tuuakse kodanikeni vähemalt seitse riiklikku teenust, mis käivituvad automaatselt vastavalt inimese elus toimuvatele sündmustele nagu lapse sünd, elukohavahetus või pensionile jäämine. „Infoühiskonnast osasaamise jaoks on oluline ka edaspidi pakkuda inimestele võimalust kasutada internetiühendusega arvutit avalikes asutustes ning jätkuvalt korraldada tasuta kursuseid internetioskuste omandamiseks,“ lisas minister.

Samuti on töös üle 50 tehisintellekti tehnoloogiat rakendava lahenduse, mis puudutavad pea kõiki riigi sektoreid. Näiteks on loomisel tehisintellektil põhinev otsustustugi perearstidele, liiklussuundade kaardistus ja autode loendamine ning jää tuvastamine merel. „Riiklike e-teenuste ja otsustusprotsesside täiustamises on tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtul suur roll. Tehisintellekt tähistab siinkohal kohanemisvõimelist algoritmi, mis suudab ise hoida järge, millised on kodaniku õigused ja kohustused riigi ees ning neid õigeaegselt inimestele ka meelde tuletada. Keegi ei tohiks jääda toetusest ilma, sest ei märganud õiget tähtaega või teadnud sellest võimalusest,“ rääkis Tammist tärkavate tehnoloogiate rakendamise eelistest riigisektoris.

Infoühiskonna arengukava oluline osa on Eesti uus küberturvalisuse strateegia. „Kõikide digitaalsete arenduste juures on ülioluline turvalisuse mõõde, olles tänapäeval sama vältimatu kui  füüsiline julgeolek,“ sõnas minister. Uus küberturvalisuse strateegia seab neli eesmärki: tugev süsteemide tõrgeteta töötamine ja valmisolek kriisideks, küberturbe ettevõtluse ning teadustööde toetamine, rahvusvaheline koostöö ning küberohtudest teadliku ühiskonna kujundamine. „Ennetuse, kaitse ja arendustegevustega soovime saavutada olukorra, kus Eestis ei saa toimuda ühtegi ühiskonda halvavat küberintsidenti,“ selgitas minister Tammist Eesti küberturvalisuse strateegia sihti järgnevateks aastateks.

Lisaks e-teenustele, küberturvalisusele ja tehisintellekti rakendustele arendatakse Eesti arengukava raames interneti kättesaadavust üle Eesti, ülepiirilist andmevahetust X-tee kaudu, Eesti andmesaatkonda Luksemburgis ning e-residentsuse projekti.

Infoühiskonna arengukavas lepiti kokku Eesti riigi IKT-alased eesmärgid kolmeks aastaks, kuni 2020. aastani. Küberstrateegia on koostatud kuni 2022. aastani. Kogu arengukava rakendamise hinnanguline maksumus läbi 2014-2020 aastate on 200 miljonit eurot, mis valdavalt pärineb Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Tutvu Infoühiskonna arengukavaga meie kodulehel.

Veel uudiseid samal teemal

Foto: Rasmus Jurkatam/Toolbox Estonia
14.02.2020|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti ja Soome äriregistrid vahetavad nüüdsest andmeid digitaalselt

Alates 14. veebruarist vahetavad Soome ja Eesti äriregistrid andmeid üle X-tee. See vähendab paberimajandust, muudab asjaajamise kiiremaks ja teenuse ettevõtjatele mugavamaks.

04.02.2020|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

MKM ja TalTech koolitavad 500 perearsti ja pereõde digivõimalusi paremini kasutama

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) sõlmisid hankelepingu, mille alusel pakutakse järgneva kolme aasta jooksul 500 perearstile ja pereõele arvutikasutuse ja digivõimaluste efektiivsema kasutamise koolitusi.