Sa oled siin

Riik jätkab Eesti Energia omakapitali suurendamise kavaga

26.11.2009

Valitsuskabinet kinnitas neljapäeval Eesti Energia investeeringute rahastamise ettevalmistamise kava, mis näeb ette paralleelselt kahe finantseerimisvõimaluse väljatöötamist.
Kabinet andis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ülesandeks töötada välja ettepanekud ja teha ettevalmistused Eesti Energia aktsiate esmase avaliku pakkumise ja sellele järgneva aktsiate noteerimise korraldamiseks börsil ning tuua vastavad ettepanekud valitsuskabineti nõupidamisele tuleva aasta mai teisel poolel.
Lisaks peab Parts analüüsima võimalusi ja töötama välja ettepanekud Eesti Energia jaeklientide ja kontserni töötajate aktsiate omandamiseks soodustingimustel.
Samuti andis kabinet rahandusminister Jürgen Ligile ülesandeks töötada välja ettepanekud Eesti Energia riigipoolse omakapitali suurendamise võimalustest. Ka rahandusministeerium peab esitama oma ettepanekud tuleva aasta mai teisel poolel.


Eesti Energia investeeringud tagavad kindla elektrivarustuse ja tootmise muutub puhtamaks. Edaspidi kaob oht, et Eestis ei saa enam piisavalt elektrit toota, vähenevad katkestused ning arendatakse välja kodumaine õlitööstus, mis tagab Eesti varustamise kodumaise diislikütusega.
Eesti Energia täiendava omakapitali kaasamine loob Eestisse uusi töökohti, suurendab ekspordipotentsiaali, asendab pikemas perspektiivis importi ning omab mitmeid teisi positiivseid mõjureid Eesti majandusele. Samas jääb ettevõte täielikult riigi kontrolli alla.
Täiendava omakapitali kaasamise peamine vajadus tuleneb Eesti Energia investeerimisprogrammist, millega investeeritakse järgmise 5 aasta jooksul 2,3 miljardit eurot Eesti energiasektorisse. See loob otseselt ligikaudu 3000 uut töökohta. Otsestele töökohtadele lisandub umbes  1500 kaasnevat töökohta.  Eesti riigile makstakse makse 190 miljonit eurot ning kaupu ja teenuseid ostetakse Eestis orienteeruvalt 960 miljoni euro ulatuses.
Eesti Energia investeerimisprogramm hõlmab uusi investeeringuid elektritootmisesse ja põlevkiviõlitööstusesse. Lisaks võimaldab elektritootmisvõimsuste kaasajastamine ning õlitööstuse täiendav nõudlus põlevkivi järele säilitada töökohti kaevandustes ka avatud elektrituru kontekstis.
Vastavalt Euroopa Liidu poolt pandud kohustusele peab Eesti sulgema 2016. aastaks keskkonnanõuetele mittevastavad katlad Narva Elektrijaamades. See tähendab, et Eestis tuleb sulgeda kuue aasta pärast ligi 70 protsenti praegustest tootmisvõimsustest. 2009. aastal riigikogu poolt vastuvõetud Eesti energiamajanduse arengukava ning elektrimajanduse arengukava näevad ette Eestisse täiendavalt veel kuni 600 MW elektritootmisvõimsuse rajamise põlevkivil.
Eesti Energia investeerimiskavas sisalduv investeering põlevkiviõli tootmiseks ja täiendavaks töötluseks loob sünteetilise toornafta näol Eestisse uue eksportiva tööstusharu, mille potentsiaal on tänaste naftahindade valguses suur. Lisaks võimaldab edukas näidistehase käivitus asuda Eesti Energial eksportima tehase tehnoloogia litsentse teistele põlevkivitööstust üles ehitavatele riikidele.
Eesti Energia 10 aasta investeeringute programm (2009/10 kuni 2018/19) on kokku 67,6 miljardit krooni ehk 4,3 miljardit eurot, millest 2,3 miljardit eurot investeeritakse esimese viie aasta jooksul.