Sa oled siin

Postiteenus kolib käidavamatesse kohtadesse

11.05.2016

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal saatis arutamiseks postiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, millega alustatakse postiseaduse ümbertöötamise protsessi sooviga viia postiteenus vastavusse inimeste muutunud tarbimisharjumustega. Võimalik seadusemuudatus ei halvenda universaalse postiteenuse kättesaadavust, kirju toimetatakse ka edaspidi kätte viiel ja perioodikat kuuel päeval nädalas.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal selgitas, et kuna muutunud on inimeste tarbimisharjumused, tuleb üle vaadata ka regulatsioonid.

„Paberkirjade saatmist on jäänud järjest vähemaks, eelmisel aastal oli lihtkirjade langus 15 protsenti. Ka postkontoritesse pole inimestel enam nii sageli asja. Samas on aga märgatavalt tõusnud pakkide saatmine ja saamine pakiautomaatide kaudu,“ ütles majandus- ja taristuminister. „Möödunud aastal langes postkontorites pakiteenuste kasutamine 30 protsenti, samal ajal kasvas pakiautomaatides teenuse tarbimine 58 protsenti. Pakiautomaatide pakid ületavad juba neljakordselt postkontorite kaudu liikuvate pakkide hulka ja see trend jätkub.“

Inimeste muutunud tarbimisharjumused on ka põhjus, miks üha enam viiakse nii Eestis kui mujal maailmas postiteenused kohtadesse, kus inimene nii või teisti käib ehk näiteks kauplustesse või välitingimustes alati avatud pakiautomaatidesse.

„Kauplustes postiteenuste pakkumine on mugavam mõlemale osapoolele – igaüks meist käib seal nii või teisti, samas ühes kohas mitme asja korraldamisega hoiaksime kokku väärtuslikku aega, postiettevõte saab aga alakasutatud kontoritest vabanevate vahenditega rajada rohkem pakiautomaate, et arenev e-kaubandus oleks mugavalt kasutatav igal kellajal,“ ütles Michal.

Postiteenuse kättesaadavus muudatuste tulemusel ei halvene, sest postiteenuse osutaja tagab endiselt postiseaduse § 37 lg 1 alusel postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kõigil tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumi ulatuses ning vähemalt 90 protsenti lihtsaadetistest toimetatakse saajale kätte üleandmise päevale järgneval tööpäeval.

2014. aastal oli Eesti Posti andmetel universaalse postiteenuse osutamiseks ettenähtud postkontoritest 224 postkontoris universaalse postiteenusega seotud tehinguid päevas vähem kui tunni jagu. Postkontor peab aga seaduse järgi olema avatud vähemalt viiel päeval nädalas ja kaks tundi päevas. Kõikidest olemasolevatest kirjakastidest postitatakse Eesti Posti andmetel 700 kirjakasti kuni üks kiri nädalas või isegi harvem, 46 protsenti kirjakastidest on sellised, kuhu postitatakse kuni üks kiri päevas.

Selline olukord mõjutab negatiivselt postiteenuse kvaliteeti ning teenuse osutamise efektiivsust ja suurendab kahjumit, samuti seab see ohtu ettevõtte suutlikkuse investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja alternatiivsetesse postiteenuse osutamise kanalitesse.

Eesti Postil, kellele kuulub Omniva kaubamärk, on juba kogemused postiteenuse viimisel kauplustesse ning suuremate kaubanduskettidega ka olemas sellealane koostöö, kus kaupluse klient saab soovi korral tarbida ka postiteenust. Lisaks on Omnival järjest laienev ööpäevaringselt kasutatav pakiautomaatide võrgustik ning postiteenust saab tarbida ka kirjakandja vahendusel.

/11.05.2016/

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

 

Kui palju postkontoreid suletakse?

Postkontori asendamine postipunkti või kirjakandjateenusega konkreetses piirkonnas sõltub konkreetse piirkonna iseloomust, teenusekasutusest ja muudest asjaoludest. Kindlasti ei ole arvulist plaani „Sulgeme aasta lõpuks nii ja nii mitu postkontorit“. Pealegi toimub üldjuhul hoopis võrgustiku ümberkorraldamine, ehk siis mitte sulgemine, vaid postkontori asendamine postipunktiga.

Siiski - kui palju postkontoreid jääb?

Postivõrgu korrastamisel teeme koostööd kohalike omavalitsustega ja kohalike ettevõtjatega. Kus on olemas nõudlus teenuste järgi, sinna leiame erinevate osapooltega koostöös parima lahenduse, kas pakiautomaatidega või kohalike kauplustega. Postivõrgu muudatuste jõustumisel võib kontorite arv hinnanguliselt langeda kolme aasta jooksul kuni ca 115-ni. Samas tõuseb jooksvalt pakiautomaatide arv 220-ni (täna 104 pakiautomaati). Samas osutab ettevõte ikkagi teenust klientide vajadustest lähtuvalt, nii et eesmärk ei ole sulgemine, vaid kliendile lähemale jõudmine, et saaks rohkem ja mugavamalt teenuseid pakkuda.

Mis on minimaalne arv postkontoreid, mis uue postiseaduse alusel Eestis olema peab?

Ettevõte osutab teenust klientide vajadustest lähtuvalt, nii et miinimumarvuni jõudmine pole eesmärk. Samuti on lisaks postkontoritele ka muud variandid nagu pakiautomaadid ja kirjakandja teenus.  

Eesti Post võiks ju postkontoreid nende tasuvuse suurendamiseks edasi arendada, võttes müügile esmatarbekaupu ja osutades postkontoris ka muid teenuseid, näiteks pangateenust.

Eesti Post on proovinud ka niipidi, võttes müügile erinevaid tööstuskaupu, kuid postiteenuse viimine poodi on osutunud siiski elujõulisemaks variandiks. Mis aga pangateenusse puutub, siis puudub selle osutamiseks huvitatud koostööpartner. Postipanga teenust osutas varem SEB ning see suleti vähese kasutatavuse tõttu. Teenuse sulgemise järel ei olnud keegi huvitatud postipanga teenuse osutamist üle võtma, kuna seda kasutati tõepoolest minimaalselt – keskmiselt vähem kui 0,5 tehingut postkontori või postipunkti kohta päevas. Maksete teenuseid kasutas vähem kui üks protsent inimesi kuus.

Miks sulges Eesti Post postkontorites postipanga teenuse?

Postipanga teenus oli SEB teenus ning pank otsustas selle sulgeda vähese kasutatavuse tõttu. Teenuse sulgemise järel ei olnud ka keegi teine valmis postipanga teenuse osutamist üle võtma, just sellepärast, et seda kasutati tõepoolest väga vähe. Jätkuvalt saab tasuda postkontorites ja postipunktides arveid, sh kaardimaksega.

Kas postiseaduse muudatus on ettevalmistus Omniva pakiäri erastamiseks?

Omniva pakiäri on äriühingute nimekirjas, mille börsile viimist või erastamist arutatakse lähitulevikus. Postivõrgu korrastamine muudab ettevõtet efektiivsemaks, kuid nõuded universaalsele postiteenusele määratakse seadusega ning tellitakse riigi poolt. Ükskõik, kes pakiäri ajab, on postiteenus siiski eraldi tellitav ja seadusega määratav, seega ei ole erastamine inimeste tarbimisharjumustest tuleneva muutuse puhul määrav tegur.

Postiseaduse väljatöötamiskavatsuses on välja toodud, et väheneb juurdepääsupunktide arv. Samas väidate, et teenuse kvaliteet ei halvene.

Ettevõte osutab teenust klientide vajadustest lähtuvalt, nii et kontorite sulgemine pole eesmärk omaette. Samuti on lisaks postkontoritele ka muud variandid nagu pakiautomaadid ja kirjakandjateenus. Teenus kolib sinna, kus igaüks meist igapäevaselt käib.

Kas kirjade ja pakkide saatmist ootab hinnatõus?

Kirjateenuse hinna kulupõhiseks muutmine tähendab kirjasaatmise hinna tõusu tulevikus, hinna määrab siiski Konkurentsiamet, kellega tuleb see kooskõlastada, nagu see on ka soojuse või paljude muude teenustega.

Kui kalliks kirjasaatmine läheb?

Kui seadusemuudatus lubab teha postivõrgus efektiivsust suurendavad ümberkorraldused, on postmargi kulupõhine hind 80–90 senti ja selle hinnani jõutaks ehk 2018. aastaks. Ilma ümberkorraldusteta oleks postmargi kulupõhine hind suurusjärgus 1.40.

Kui palju postmark praegu maksab?

65 senti.

Mis juhtub pakkide hindadega?

Pakkide saatmise hind universaalse postiteenusena on täna kehtestatud sarnaselt kirja hinnaga postiseaduse alusel antud ministri määrusega (vt. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015047). UPT pakiteenuse kulupõhine hind kujuneb tulevikus konkurentsi  tingimustes. UPT pakiteenusele pakuvad konkurentsi nii kullerteenused kui pakiautomaaditeenused.

Veel uudiseid samal teemal

Smart Connectivity visiooni tutvustamine tänasel Kolme mere tippkohtumisel. Foto: Three Seas/Arno Mikkor
19.10.2020|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti tutvustab visiooni Tallinnast Splitini targa ühenduvuse piirkonna loomiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel tutvustatakse täna kolme mere algatuse raames targa ühenduvuse visiooni, millega soovitakse anda rahvusvaheliselt suunda energia- ja transpordisektori digipöördeks ja ühendamiseks.

09.10.2020|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

EKI: majandususaldus on nii Eestis kui Euroopa Liidus alla rahuldavat taset

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul on Eesti majanduse hetkeseis endiselt halb ning koroonaviiruse majanduslik mõju püsib arvestatav ka järgmisel poolaastal. Kuue kuu väljavaated majandusolukorra paranemiseks on siiski mõõdukalt positiivsed.