Sa oled siin

Põlevkivielektrijaam on Eestile vajalik

12.10.2012

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Riigikontrolli ülevaatega „Elektritootmise võimalikud valikud“ väga põhjalikult tutvunud ja andnud viimaste kuude vältel mitmel korral oma kommentaare ning juhtinud Riigikontrolli tähelepanu ka faktivigadele ja valearusaamistele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnang Riigikontrolli ülevaatele sisaldub ka kõnealuse ülevaate lõpus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on Riigikontrolli ülevaate toon jäänud süüdistavaks ja ei arvesta energeetika arengukavades sätestatuga. Seega ka järeldused on kohati arusaamatud ja mitmetimõistetavad ning soovitus tagada varustuskindlus elektriühendustega tähendab sisuliselt ettepanekut Eestisse elektrijaamasid mitte rajada.

Tänane Energiamajanduse arengukava, mis kiideti Riigikogu poolt heaks 2009. aastal, sätestab vajaduse toota Eestis elektrit Eesti tarbimise ulatuses. Seda olenemata elektrituru avamisest, millel ei ole riigi energiajulgeoleku kaalutlusel rajatud tootmisvõimsustega seost. Siiski on kodumaine põlevkivist elektritootmine ja uus põlevkivielektrijaam kõige soodsamad võimalused Eestis elektrit toota nii praegu kui lähitulevikus. Põlevkivist elektritoomine on ette ennustatava hinnaga ja kindlasti on oluline börsihinna stabiliseerija, sest kütus ja tootmine on kodumaised.

Sellises olukorras oleks Eesti poolt lühinägelik energiapoliitika, mis põhineks olemasolevate traditsiooniliste, toetust mittevajavate elektritootmisvõimsuste piiramises ning nende suuremahulisel asendamisel tänastes turuoludes tegevustoetusi vajavate elektrijaamadega või elektrienergia impordiga.

Seda enam, et olemasolevate ülekandevõimsustega on võimalik katta lõviosa Eesti elektritarbimisest Venemaalt pärit elektrienergiaga, mille tootmisel ei lähtuta Euroopa Liidu ühtsest energia- ja keskkonnapoliitikast. Täiendavaid tasakaalustavaid meetmeid, mis kaitseks EU piiririikides asuvaid elektritootjaid, ei ole tänaseks suudetud paika panna. Paraku on Riigikontrolli ülevaates ülaltoodud dimensioon praktiliselt täiesti kajastamata.

Eesti süsteemihaldur Elering annab igal aastal hinnangu Eesti elektritootmisvõimekuse kohta järgnevaks 10 aastaks. Nii on Eleringi hinnangul Eesti tootmisvõimekus tagatud ja sellesse panustab suuresti just põlevkivist elektritootmine. Sealjuures ilma uue põlevkivielektrijaamata ei oleks võimalik täita Energiamajanduse arengukava nõuet tagada igal ajahetkel elektritootmine Eestis, sest tööstusheitmete direktiiv annab vanadele plokkidele 17500 töötundi pärast aastat 2016. Need plokid on väga vanad (rajatud 1963-1973) ja nende eluiga on võimatu ette prognoosida, sest aastaks 2023, kui neile plokkidele antud ajapikendus lõpeb, on nad kõik vanemad kui 50 aastat.

Riigikontroll seevastu leiab, et juba 10-15 aasta pärast on mõistlik toota elektrit peamiselt taastuvatest energiaallikatest. Sellist arusaama ei toeta aga elektri tulevikutehingute hinnaprognooside kõrvutamine taastuvatest allikatest elektritootmise omahinnaga. Sarnasele tulemusele on jõudnud sisuliselt ka näiteks Taastuvenergia koda oma Taastuvenergia 100 kavaga, mille kohaselt võiks taastuvatest allikatest elektritootmine olla elektriturul konkurentsivõimeline siis, kui riik maksaks 40% nende investeeringust kinni. Isegi kui vaadata turureageeringuid, siis mitte kuskil Euroopa Liidus ei ole turg reageerinud viisil, et peamiseks elektritootmisallikaks lühiperspektiivis saaks olla taastuvenergiaallikad. Riigikontrolli sellekohane väide põhineb eeldusel, et otsuste tegemiseks annab suuna kätte Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika, mis seab eesmärgiks vähendada energiatootmise CO2 heiteid 2050. aastaks vähemalt 93% võrra. Samas on Euroopa Komisjon oma teekaardis toonud ka selgelt välja, et selline eesmärk võetakse vaid juhul, kui ka teised arenenud riigid võtavad siduvaid kohustusi kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Neid siduvaid kohustusi pole täna veel kokku lepitud ja neid ka ei paista.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on alustanud uue Energiamajanduse arengukava koostamise ettevalmistamist. Praegu tegeleme koostöös Eleringi, Arengufondi, Keskkonnaministeeriumi, Riigikantselei, EASi ja teiste valdkondlike partneritega energiamajanduse võimalike edasiste suundade kaardistamise ning kujundamisega. Arengukava valmimine ja esitamine Riigikogule on kavas tuleval aastal. Kindlasti saavad seal käsitluse ka Riigikontrolli poolt tõstatatud vajakajäämised tänases energiapoliitikas.