Sa oled siin

Parts: Euroopa tööstuse konkurentsivõime tõstmise võtmeküsimus on IKT nutikas kasutamine

20.02.2014

Kõige olulisemad meetmed  Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris, tööstuse arengut ei tohiks aga liialt takistama hakata kliimapoliitika, ütles majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, osaledes täna Brüsselis Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogus.

„Olen seisukohal, et Euroopa tööstus peab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) rakendama nutikamalt kui seda teevad meie globaalsed konkurendid. Digitaliseerituse kasvatamisel tuleb silmas pidada ambitsioonikat sihti ja uusi tegevusi, mis kõrge lisandväärtusega tootmisele otsustava toe annaksid. Selleks vajame aga toimivat digitaalset ühtset turgu, mis omakorda eeldab piiriülese e-autentimise ja digiallkirja kasutuselevõtmist,“ sõnas Parts.

Teiseks oluliseks faktoriks tööstuse konkurentsivõime suurendamisel on Partsi sõnul kaubanduslepped. Euroopa Liit peab seisma vabakaubanduse suurema leviku eest, et siinsete ettevõtete toodetel oleks suurem väljund eksportturgudel – seda nii uute kahepoolsete vabakaubanduslepete sõlmimise kaudu kui ka suurema kontrolliga WTO reeglite täitmise üle. Kolmanda olulise teemana tõi Parts välja teadus- ja tööstusmaailma parema koostöö ja selle tulemusena efektiivsuse kasvatamise.

Parts rõhutas, et tasakaalu saavutamine konkurentsivõime, energia- ja kliimapoliitika eesmärkide vahel on suur väljakutse – kui prioriteediks saab kliima mõjutamine, siis energiamahuka tööstuse konkurentsivõime tahes-tahtmata vähemalt mõneks ajaks väheneb.

„Liikmesriikidele peab jääma kliimapoliitika eesmärkide täitmisel meetmete ja energiaallikate valikul võimalikult suur valikuvabadus – kõrgete energiahindade taustal on oluline innovatsiooniliste uute lahenduste kasutuselevõtt energia kokkuhoiuks,“ ütles Parts. „Näiteks Eesti on juba sajandi kasutanud süsinikumahukat põlevkivi, kuid meie tänased tehnoloogiad võimaldavad sellest toota põlevkiviõli, mis on võimalus põlevkivi oluliselt kliimasõbralikumalt, loodussäästvamalt ning majanduslikult tõhusamalt kasutada. Seega ei ole alati oluline, milline on kasutatav energiaressurss, vaid tehnoloogiline areng, mis eristab meie tulevikku tänasest,“ lausus Parts.

Euroopa Komisjon tutvustas täna konkurentsivõime nõukogule teatisi: „Euroopa tööstuse taassünd“ ja „Tööstustoodete siseturu tulevik“ ning neis toodud ettepanekute teemal toimus poliitiline debatt. Teatistes kutsub Euroopa Komisjon liikmesriike tunnistama tööstuse keskset tähtsust töökohtade loomise ja majanduskasvu tagamise jaoks ning integreerima tööstusega seotud konkurentsivõimet käsitlevad küsimused kõikidesse poliitikavaldkondadesse.

Tööstuse arvele jääb 80% Euroopa ekspordist ning 80% erasektori teadusuuringutest ja innovatsioonist. Peaaegu üks neljast, sageli kõrget kvalifikatsiooni nõudvast erasektori töökohast on tööstuses, iga täiendav töökoht tööstuses loob 0,5–2 töökohta muudes sektorites. Euroopa Komisjon soovib seada eesmärgiks, et tööstuse osakaal EL-i liikmesriikides oleks 20% SKP-st.