Sa oled siin

Palo: Riik ei tohi soodustada ettevõtete muutumist toetustest sõltuvaks

08.11.2017

Riigikontrolli värske aastaraamat soovitab Eestil suurendada reserve, sest Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil, mis algab 2021. aastal, on oodata toetusraha langust. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) toetusskeemides sellega arvestatud juba käimasoleval rahastusperioodil.

„Kui hakati planeerima praeguse eelarve perioodi ehk 2014-2020. aastate meetmeid, siis Euroopa Liit andis ülesandeks luua igale toetusele ka nö väljumisstrateegia. See tähendab seda, et käimasolevate toetuste pakkumisel on juba loodud tagavaraplaan juhuks, kui rahastus peaks vähenema,“ ütles minister Palo.

Euroopa Liidu ja Eesti riigi huvi on vähendada otsetoetusi ja suurendada finantsinstrumentide pakkumist. „Riik ei tohi soodustada ettevõtete muutumist toetustest sõltuvaks: see ei ole jätkusuutlik kummagi osapoole jaoks. MKMi haldusalas tegutsev SA Kredex on hea näide toimivast institutsioonist, mis loob finantsinstrumente ehk pakub ettevõtjatele vajalikke laene, tagatisi ja kindlustustooteid. Isegi kui tagastamatud eurotoetused kahanevad, finantsinstrumendi puhul ohtu ei ole. Kui Kredex laenu annab, siis selle tagasi laekudes saab raha uuesti kasutada. Näiteks üle-eelmisest perioodist on Kredexil alles 60 miljonit eurot, praegusest perioodist jääb arvestuslikult 145 miljonit eurot. Isegi kui Euroopa Liidu rahastus väheneb, siis Kredexil on järgmisel perioodil igal juhul tänasega võrreldes rohkem raha kasutada, sest oleme saanud koguda täiendavaid varusid,“ lisas minister Palo.

„Ei tohi unustada, et Eesti turg on piiratud ja märgatavat kasvu saab tuua ainult eksport. Eksport on meil ka kasvanud, lausa 9% võrreldes eelmise aastaga. Ekspordi kasvu jätkumiseks ja sellest saadava tulu maksimeerimiseks peame aga leidma viise, kuidas tõsta tootlikkust,“ sõnas minister Palo. „Tööstussektor annab ligi 70% Eesti ekspordist. Samas on Eesti tööstuse digitaliseeritus alles umbes poolel teel, jõudmaks Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Mida vähem on tootmisprotsessid digitaliseeritud, seda väiksem on ka tootlikkus, mis tänastes oludes on majanduskasvu peamiseks pudelikaelaks. Esmaspäeval saatsime teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks tööstuspoliitika rohelise raamatu, milles seame eesmärgiks kasvatada 2030. aastaks tööstussektori lisandväärtuse töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisele tasemele,“ sõnas minister Palo.

Tööstussektoris lisandväärtuse kasvatamine Euroopa Liidu keskmiseni annab praeguste arvutuste põhjal Eesti SKP-sse juurde minimaalselt 7,5 miljardit eurot aastas, millest pool laekuks riigieelarvesse maksutuluna, mis omakorda tähendab avarduvaid võimalusi suunata riigieelarvelisi vahendeid majandusarengu toetamisse. Kui tööstussektori lisandväärtus oleks täna Euroopa Liidu keskmisel tasemel, oleks SKP ligi 3 miljardit eurot ning riigieelarve 1,5 miljardit suurem ehk samas suurusjärgus kui on igal aastal kasutusel olevad välisvahendid.

Tööstuspoliitika roheline raamat on esimene samm Eesti tööstuspoliitika loomise suunas. Dokument on Eesti majanduspoliitika kujunduses esmakordne, sõnastades tööstuspoliitika alused ja tulevikusihid ning kaardistades tööstuse peamised väljakutsed ja võimalikud lahendused.

Veel uudiseid samal teemal

Tööstuse ekspertkogu kohtumine toimus BLRT laevaremonditehases.
20.09.2018|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Tammist tööstuspoliitika ekspertkogule: oleme kiiremad!

„Eesti turg on piiratud ja ainult eksport saab tuua märgatava kasvu.

18.09.2018|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Asukohapiirangute kaotamine loob e-ostlejatele võrdsed võimalused

Täna läbis Riigikogus esimese lugemise Tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõu, mille tulemusel ei ole lubatud kaupade ja teenuste müügil seada klientidele erinevaid müügitingimusi sõltuvalt nende asukohast. Seadusemuudatused on plaanitud jõustuma selle aasta detsembrist.