Sa oled siin

Palo: 2014 suurimad väljakutsed olid transpordis ja energeetikas

15.12.2014
Urve Palo
Urve Palo

2014. aastal olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas suurimad väljakutsed transpordi ja energeetika valdkonnas.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul on transpordi valdkonnas täidetud eesmärkide nimekiri muljetavaldavalt pikk, millest üks olulisemaid on eelmisel nädalal sõlmitud parvlaevade käitlusleping Tallinna Sadamaga – alates 2016. aasta oktoobrist korraldab mandri ja saarte vahelist praamiliiklust ausa ja läbipaistva konkursi korras valitud ettevõte. „Saarte elanikud saavad olla kindlad, et hea teenindus jätkub senisest suuremas mahus ka kahe aasta pärast,“ ütles Palo.

Transpordi valdkonnas tõi minister veel esile sügisel allkirjastatud Rail Balticu ühisettevõtte asutamislepingut Läti ja Leeduga ning seda, et trassivalikutega on liigutud edasi eskiislahenduste koostamise etappi. Lahendus on leitud Estonian Airi restruktureerimiseks uue investori kaasamisega.

Valitsuse tegevuskava seadis suured ülesanded energeetikas, millest enamik on tänaseks täidetud. Eesti ja Soome valitsused, arendajad ning Euroopa Komisjon allkirjastasid suvel teekaardi Eestit ja Soomet ühendava gaasitoru Balticconnectori arendamiseks, mis paneb paika vajalikud tööetapid ja ajakava. Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse projekt ja Balticconnectori uuringute taotlus said positiivse rahastamisotsuse Euroopa Ühisrahastu (CEF) esimesest taotlusvoorust. Regionaalse LNG terminali osas leppisid Eesti ja Soome valitsused kokku edasise ajakava ja lahenduse terminali asukohaks.

Gaasituru arendamiseks on tehtud lõplikud ettevalmistused gaasi põhivõrgu lahutamiseks gaasi tootmisest. Et gaasi ülekandesüsteemioperaator AS EG Võrguteenus saaks säilitada tegevusloa ning jätkata sõltumatu gaasi ülekandesüsteemi operaatorina, ei tohi alates 1. jaanuarist 2015 AS EG Võrguteenuse aktsiad kuuluda isikule, kes tegeleb maagaasi müügi või tootmisega. Valitsus otsustas omandada enamusosaluse AS EG Võrguteenustes AS Eleringi kaudu.

Ette on valmistatud Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 eelnõu, mille eesmärk on tagada tarbijatele turupõhine hind ning kättesaadav energiavarustus. Arengukava on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega ja panustab Eesti majanduse keskkonna paranemisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Muuhulgas soodustatakse elektri- ja soojatootmises järk-järgulist üleminekut taastuvenergiale ja elektri ülekandel uute tehniliste lahenduste (sh targa võrgu) arendamist. Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030 pööratakse esmakordselt süvendatult tähelepanu seni alaväärtustatud eluasemepoliitikale.

 „Põhjalikule analüüsile tuginedes oleme valinud targa riigi lähenemise – see tähendab senisest oluliselt enam riigi tuge hoonete rekonstrueerimisse, liginullenergiahoonete ehitamise soodustamist ning riiklikult toetatud üürielamufondi loomist,“ ütles Palo. „Arvestades Eesti jätkuvalt kiiresti vananevat eluasemefondi on see ainuvõimalik tee.“

Oktoobri lõpus sai Eesti Euroopa Komisjonilt positiivse riigiabi otsuse uue taastuvenergia toetusskeemi rakendamiseks. See võimaldab võtta riigikogus vastu elektrituruseaduse redaktsioon, millega saab muuta seni rakendatud taastuvenergia toetusskeemi ja vältida tulevikus taastuvenergia tootjate ülekompenseerimist ja muuta elektrienergia tarbijale soodsamaks.

Palo sõnul on tal eriti hea meel aga selle üle, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud kiirlaenuturu ohjeldamise ettepanekud on kõik töös ning jõudmas üksteise järel Riigikokku – keelatakse krediiditeenuse reklaamimine raadios ja televisioonis ning piiratakse oluliselt kõikide tarbimislaenude reklaami sisu, allutatakse kiirlaenufirmad Finantsinspektsiooni kontrollile, intressidele ja sissenõudmiskuludele seatakse ülempiir.

 „Reklaami keelamine järgmise aasta kevadest ei säästa meid veel nende jõulude ajal üleskutsetest emotsionaalselt tundlikul perioodil rahalisi lisakohustusi võtta, kuid juba mõne kuu pärast on vastutustundetul laenupakkumisel loodetavasti lõpp,“ lisas Palo.
 

Veel uudiseid samal teemal

24.01.2020|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti müüb Maltale taastuvenergia statistikat

Eesti majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Malta energia- ja veemajandusminister Dr Michael Farrugia kirjutasid täna Vallettas alla lepingule, millega Malta ostab Eestilt kahe miljoni euro eest taastuvenergia statistikat.

16.01.2020|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

EL näeb ette kaubavedude suunamist maanteelt raudteele

Euroopa Komisjoni avaldatud The European Green Deal´i ehk rohelise kokkuleppe üheks suureks eesmärgiks on suunata suur osa maanteevedude kaubamahust, kus kantakse 75% kogu Euroopa kaubast, raudtee- ja merevedudele, mis tähendab Eestile jätkuvaid pingutusi raudteesektori arendamiseks.